Personali Praktik, september 2020

Kord kuus ilmuvast Personali Praktikust leiate ikka inspireerivaid persoonilugusid, kasulikke nõuandeid aktuaalsetel teemadel, nii kohalikke kui ka välismaiseid parimaid praktikaid, õigusteemasid ning uuringuid ja statistikat. Ootan alati teie mõtteid, kogemusi ja ettepanekuid, millest sooviksite lugeda, ning vihjeid teemadeks, mida eksperdid võiksid aidata selgitada.

Septembrikuu ajakirja persoon Helena Laus ütleb, et talle meeldib, kui saab kaosesse korda luua ja uuendusi teha. Kevadel paisati meid aga liigagi suurde kaosesse, millest väljumiseks kulub veel aega. On lootust, et uue viiruselaine saabumiseks oleme jõudnud järeldusi teha ja õppida. Nii ongi septembrikuu teemade valikul olnud oluline praktiline kogemus möödunust, et paremini edasi liikuda.

Egle Saska jagab mõtteid, kuidas segastel aegadel tööd korraldada, Estel Pukk annab nõu virtuaalsetele meeskondadele, Cerlin Pesti kirjutab kaasaegsest töötajate arendamisest ja Jaanika Jelistratov annab näpunäiteid kaugtöö riskianalüüsi tegemiseks. Keerulistel aegadel on organisatsiooni üheks olulisemaks eduteguriks meeskondade usalduslikud suhted, julgus ja vabadus avatult arutada keerulisi küsimusi või raskeid teemasid. Taimi Elenurm annab head nõu, kuidas luua usalduslikku suhtlemiskultuuri. Õigusteemad käsitlevad värskemaid muudatusi seadustes, täpsemalt Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja isapuhkuse muudatustest. Põnevaid artikleid on veelgi.

Toredat avastamist ja lugemist!

Ene Olle

Moekaupade kontserni Apranga Eesti personalijuht Helena Laus tahab töötada ettevõtetes, kus on käsil palju muudatusi, sest siis saab ta ellu viia uuendusi – see on talle meelepärasem tegevus kui vana rada mööda astumine.

Selleks, et kaitsta paremini Eestisse lähetatud töötajaid, kehtib alates 30.07.2020 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus muudetud kujul. Seadusandja on muutnud märkimisväärselt kohalduvat õigust, kehtestades tööandjatele lisakohustusi.

Personali Praktiku lugejate küsimustele isapuhkuse, renditöötajate ja kaugtöö korraldamise kohta vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

Paljud töötajad vaikivad probleemidest, selle asemel et arvamust avaldada, murest rääkida või häid ettepanekuid teha, kuigi neil on, mida öelda. Tööjõuturul konkureerides on teatud hirm töökoha pärast paratamatu. Inimesed tahavad töökaaslastele muljet avaldada ning kui nad kardavad teiste reaktsiooni, siis võivad eelistada vaikimist, et vältida oma sõnavõtule järgnevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi.

Eriolukorras said paremini hakkama organisatsioonid, kellel oli paindliku tööaja ja kodukontori kogemus. Kaugtöö kogemuseta organisatsioonides võttis uue reaalsusega kohanemine palju kauem aega ning tekitas töötajatele niigi ebakindlal ajal lisastressi.

Töötaja arengu toetamiseks pole tänapäeval enam oluline pakkuda võimalikult palju koolitusi, vaid luua toetav kultuur, algatused ja juhised, mis soodustavad isetegemist ja teadmiste teistega jagamist.

„Uskumatu! Sain just teada, et kaks kuud tagasi vahetus mu otsene ülemus!” ahhetas Facebooki vestluses mu keskastmejuhina töötav sõbranna. Kuidas see võimalik on? Miks jõudis ülemuste vangerdus temani alles nüüd?

Praegu teevad paljud kaugtööd. Kaugtööks nimetatakse töö tegemise vormi, kus töötatakse rohkem kui pool tööajast väljaspool tööandja ruume. Seni, kuni kehtib töölepinguline suhe, vastutavad tööandjad töökeskkonna ja -tingimuste eest ka siis, kui töötaja töötab kodus.

Kevadine koroonakriis andis organisatsioonidele mitu õppetundi. Üks neist kinnitas, et tööohutus ning töötervishoid on kestliku organisatsiooni jaoks möödapääsmatult oluline.

Vaimne ja füüsiline tervis on inimeste heaolu mõttes võrdväärselt olulised – toetades ühte neist, saab turgutust ka teine. Seetõttu on oluline leida lahendusi üha suuremat hulka inimesi puudutavale probleemile.

PARE suurim õppetund kevadisest kriisist oli valmisolek plaane muuta. Takistuste ja ootamatuste korral tuleb ikka mõelda alternatiivsele tegevuskavale ja hoida ühendust oma inimestega.

Esimeses kvartalis töötas Eestis 1529 personali tippspetsialisti, 1134 personalijuhti ja 262 kontorijuhatajate ametirühma kuuluvat vastutavat personalitöötajat. Enamik neist olid 35–44aastased naised.

Koroonaviirus on mõjutanud ja mõjutab edaspidigi töökohal toimuvat, alates kodukontori sisseseadmisest, suuremast kaugtöö tegijate ja tehniliselt asjatundlike töötajate hulgast kuni suurema teadlikkuse ja avatuseni vaimse tervise teemadel.

Kõik, kes on kogenud Zoomi-tüdimust, teavad, kui tüütu see võib olla. Kui terve hommiku on toimunud järjest videokõnesid, tunneme end sageli unisena ja oleme endassetõmbunud.

Värskest uurimusest selgub, et paindliku tööaja korral on populaarseimad eelistused hajutatud puhkepäevad ja varasem tööpäeva algus.

90% India töötajatest peab paindlikku töökeskkonda tähtsaks, selgus värskest uurimusest. Ka organisatsioonid peavad seda oluliseks teguriks tööjõu voolavuse vähendamisel.

Jaeketi müüjad Austraalias annavad vastulöögi poekülastajate sõimule, kes võitlevad kauplustes kehtestatud reeglite vastu.