Farmaatsiatööstus võib peagi vajada rohkem tööjõudu
Eesti farmaatsiatööstusel on suur potentsiaal lähikümnendil teadus-arendustegevust ja tootmist laiendada. Praegu suhteliselt väikese töötajate arvuga sektoris võib see tähendada 70% hõive kasvu, selgub värskest Kutsekoja OSKA uuringust.
Tärkav ravimiarendus vajab Eestis täiendavat tööjõudu. Foto: Andras Kralla
Eestis on tärkamas maailmatasemel ravimiarendus. Hoogustunud on digimeditsiini, biotehnoloogia, suurandmete ja geneetiliste andmete kasutamine ning koos sellega on ettevõtted hakanud tegema uute arenduste ja tootmise laiendamise plaane, edastab kutsekoja pressiteade.
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Keskmiselt on oskusnõuded eri ametialadel Eestis viie aasta jooksul muutunud 37%. Tehisintellekti arenedes uuenevad tööks vajalikud oskused veelgi kiiremini. Vaata kümmet nõutumat oskust Eestis!
Transpordis, mis on üks keskkonda enim saastavaid valdkondi, on võetud siht rohelisema tegutsemise suunas ning see tingib vajaduse keskkonna- ja tehnikaalaste teadmistega tööjõu järele, selgub värskest Kutsekoja OSKA uuringust.
Septembris toimub SA Kutsekoja rahvusvaheline konverents "Elukestva õppe paradoksid - kas võidab see, kel on rohkem oskusi?". Saates "Õppetund" räägivad SA Kutsekoja oskuste suunajuht Ave Ungro ja kutsesüsteemi koordinaator Marja Saarma oskuste olulisusest meie isiklikus ja tööalases arengus.
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.