Personalitöö aastakonverents pidas minijuubelit ja jagas väärt juhtimisnõu!

Konverentsipäeva juhatas vaikusega (sest juhtimine algab vaikusest!) sisse armastatud koorijuht Hirvo Surva, kes jagas kuulajatega oma määratut kogemust, kuidas panna noortest poistest koosnev käratsev ja rübelev parv ühes taktis hingama. Ta ei piirdunud üksnes teooriaga, koorijuhina on ta harjunud näoga saali poole seisma ja seda tegi ta ka aastakonverentsil – pärast mõningast “häälestust” seisis kogu saal püsti ja kostma hakkas lauluhelisid. Personalijuht sai temalt kaasa nii mõnegi kavala ja praktilise nipi, mida pidada silmas näiteks personali värvates või konflikti lahendades.

Teise esinejana astus lavale riigikogu aseesimees, äsja ühe etapi oma elust selja taha jätnud Jüri Ratas. Eraettevõtluses inimesi juhtida on üks asi – kui su meeskonnas on mädaõun või töötab meeskond tervikuna juhile, üksteisele või ettevõtte eesmärkidele vastu, ei jää üle muud, kui lasta olemasolev seltskond vabaks ja panna kokku uus meeskond. Riigikogus (ja riigiametis üldiseltki) asjad päris nii lihtsad ei ole, ja mängu tuleb panna kõik oma oskused, et panna tööle meeskond, mis ei taha koos töötada.

Kuidas niisugust seltskonda ohjata ja nad koostööle suunata, selle juures on Jürile üksjagu toeks olnud korvpall ja meeskonnatreeningu põhimõtted, mida ei ole kuigi keeruline ka inimeste juhtimisse üle kanda. Juhil soovitab ta eelkõige jääda oma lastetoa väärtuste juurde ning usaldada endast vanemate ja pädevamate meeskonnaliikmete kogemust.

Combat Ready meeskond on värskelt pälvinud tohutu tunnustuse oma Ameerika eeskujult Jocko Willinkilt ja Eschelon Fronti tiimilt. Instruktor Renee Aluste andis oma ettekandes hulga praktilisi nippe inimeste juhtimiseks. Võtted pärinevad küll lahinguväljalt, kuid on hõlpsasti üle kantavad nii tsiviiljuhtimisse kui ka päris isiklikku ellu, olgu lahendamist vajavaks küsimuseks siis toimetulek ootamatu terviserikkega või koguni abielulahutus.

Coach ja koolitaja Ruti Einpalu võttis tähelepanu alla olukorra, kus tagasisidet tuleb anda oma otsesele juhile. Ja kuidas käituda siis, kui see tagasiside ei ole positiivne? Einpalu sõnul tasub kindlasti mõelda, et ka juht ei ole hiromant ega suuda näha oma töötajate pea sisse, seega eeldada, et juht ise olukorda taipaks, on põhjendamatu. On asju, mida tahes või tahtmata tuleb öelda, küsimus on siin pigem lähenemises – kuidas öelda nii, et su töökoht säiliks ja juht tagasiside eest ka tänulik oleks.

Pärast lõunapausi võttis laval koha sisse koolitaja Mihkel Reinsalu, kes jagas humoorikate näidete kaudu nõuandeid, kuidas HR-juhina tegevjuhti koolitada. Reinsalu esimene küsimus oli, kas tegevjuhti saab üldse juhtida, ning vastas ka ise kohe, et “jah, juhul kui ...“. Tema ettekandest jäi kõlama mõte, et personalijuht ei ole teenindaja, samuti ei ole ta sündmuste korraldaja ega värbaja – kui nii on juhtunud, tuleb ettevõttes teha muudatusi, ja kindlasti mitte personaliosakonnas. Kuidas aga teadmist personalijuhi väärtusest ja väärtuslikkusest oma juhini viia? Reinsalu jagas kuulajaile üheksat ootust, mis temal endal tegevjuhina oma HR-juhile on – kui need on täidetud, on vastus esimesele küsimusele ”jah“.

Mõttemaru meeskondade koolitaja ja psühholoog Andero Teras õpetas aga personalijuhti, kuidas koolitada ... TEDA. Ja see TEMA oli seekordse ettekande kontekstis toksiline persoon meeskonnas, olgu ta siis juht või kolleeg. Oma ettekannet alustas Teras mõttega, et tegelikult ei saa öelda, et inimest saab juhtida, kuivõrd kellelgi meist ei ole otseselt kontrolli teise inimese aju ja mõtete üle. Samuti on ta veendunud, et inimene ise ei ole toksiline, pigem saab seda olla tema käitumine. Pärast põhjalikku kirjeldust selle kohta, kuidas toimib ja käitub meie aju ja psüühika, jõuame soovituseni, et kui sa tahad inimest juhtida ja mõtlema panna, siis paku talle esmalt selleks vajalikke ressursse.

Terase ettekandest jäi kõlama mõte, et kuigi teatud isiksused on geneetilised ja teatud isiksused on psühhiaatrilised, teatud isiksuse joontega on meil raske toime tulla, on meil tegelikult seda keerulist TEDA organisatsioonis siiski vaja. Miks? Sest see eneseimetleja ja nartsissist on see, kes toob oma enesekindlusega lepingud koju. Põhiline, et organisatsioonis oleks paigas piirid, millist käitumist me ei talu.

Konverentsi ainsas vestlusringis uurisid kvaliteetset juhtimiskultuuri Töötukassa personalijuht ja PARE juhatuse liige Kristiina Palm, EBS-i juhtimise valdkonna õppejõud Ester Eomois, praegu kahe töö vahel olev Merli Üle ja Fifaa tegevjuht Karel Loide. Vestlusringi juhtis Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu. Pole küsimustki, et juhtimise kvaliteedist sõltub ettevõtte äriedu, kuid tulemuse toovad siiski inimesed. Milline aga on hea inimeste juhtimine ja mida saab selle võimestamiseks teha personalijuht? PARE juhtimiskvaliteedi töörühm esitles kuulajaile oma suurimaid leide.

Tartu Ülikooli õigusteaduste professor Gaabriel Tavits rääkis seekord töösuhte lojaalsest lõpetamisest. Inimestele töökohta üles öelda on alati keeruline, ent kumbki pool ei peaks töösuhtest lahkuma kibestustundega. Ka inimesele, kes lastakse lahti näiteks varguse pärast, peaks alles jääma tema väärikus.

TLSis on lojaalsuskohustus kirjas mõlemale poolele, nii töötajale kui tööandjale, ja mida kauem on inimene ettevõttes töötanud, seda keerulisem on teda lahti lasta. Paraku tuleb aga mõnikord ka selline otsus vastu võtta ja teha seda nii, et töötaja ei tunneks end halvasti. Kahtlemata tekivad tal küsimused, miks mina ja kuidas minga saab niimoodi käituda, ning on juhi ülesanne seda mõistlikult selgitada ja teha töötajale töölt lahkumiseks n-ö pehme maandumine.

Tavits jagas oma ettekandes nõuandeid, mis puudutavad etteteatamisaegu, koondamist (kas on eetiline inimene koondada sel põhjusel, et see on töötajale kasulikum), samuti seda, kuidas säilitada ka keerulises olukorras tööandjana oma väärikus ning mitte laskuda isikliku pimeda kättemaksuni ja rikkuda ära töötaja renomee nii, et ta enam kunagi kuskile tööle ei saa. Ta tõi välja ohukohad ka töötaja jaoks, kes peab koondamise korral hoolikalt kaaluma, kas ta tahab seda vaidlustada või mitte, kuivõrd kui koondamine tunnistatakse tühiseks, tuleb töötajal tagasi maksta ka talle juba välja makstud hüvitised.

Enne viimast ettekannet anti üle toetajate auhinnad ja kuulutati välja 2023. aasta personalitöö edendaja. Tänavu viis selle väärika tiitli koju Maria Kütt, kelle panus Eesti personalitöö valdkonda on olnud hindamatu mitmel rindel, nii omaenda töös, PARE juhatuses, riigikantseleis kui ka ülikoolis järelkasvu koolitades.

Päeva lõpetas SOL Baltikumi endise personalijuhi Evely Gorobinski kogemuslugu juhtide arendamisest. SOL Baltikumi juhtkond läbis üheskoos Tallinna Ülikoolis Rohepöörde juhtimise mikrokraadi aastase õppe ning Evely kirjeldas nende ühise koolitee kogemust ja seda, kuidas ettevõtmine lõpuks välja kukkus. Nagu ikka, oli ka siin suuremaid ja väiksemaid takistusi (alates sellest, et inimestel, kes olid viimati koolis käinud aastakümneid tagasi, polnud kaasaegset õppimisharjumust ja -kogemust), ent tänaseks on kõigil, kes õpingutega alustasid, ka kraad käes.

Juubelikonverentsi alguse üllatusesinejana astus lavale aga värskelt (ja juba mitmendat korda) aasta lasteaiaõpetaja tiitliga pärjatud õrn saare naine Reet Pull, kelle värvikast kirjeldusest selgus, et pole see personalitöö lasteaiatööst nii erinev midagi.

Reetki peab oma töös oluliseks just mängulisust, mille kaudu leida üles lapse peidetud anded, ja just sinna hakkab ta oma energiat suunama. Tema kirjeldusest koorus välja, kui tähtis on seada kõrgeid eesmärke sellele, kuhu sa tahad oma ettevõtmisega jõuda, ja kui keeruline on samal ajal motiveerida seda “kampa”, kel pole sinu eesmärkidest aimugi, kellel on kõige tähtsamal kohal oma huvid ja ninaesine ning keda sugugi ei huvita, et sul on mingid suuremad sihid, kuhu sa neid suunata tahad.

Lapsi Reedal Viidumäel ikka jagub, aga eks ole siiski omaette väljakutse, et neid „õigeid“ pole kunagi piisavalt saadaval. Näiteks otsid oma rühma toredat laululast, aga kohale tulevad eranditult need, kes viisi ei pea. Või tahad kokku panna poiste käsitööringi, aga siis selgub, et kõigil on kaks vasakut kätt. No ikka väga keeruline on nende õigete oskustega lapsi leida. Nii on ta tänulik, et omal ajal toodi tema juurde näiteks tänane koorijuht, riigikogu aseesimees, armastatud ralliäss ja näiteks ka tuntud militaarse juhtimisviisi eestvedajad-aktivistid.

Küsimusele, mis teeb lasteaiaõpetaja töö raskeks, vastas Reet, et tema ei näe raskusi, vaid võimalusi, küll aga on tema juures ajurünnakuil käinud kolleegid naabervaldadest, kelle probleemidele siis ühiselt on püütud vastuseid leida. Sest mida sa siis ikkagi teed, kui vahel tundub, et sul on juhtida kamp pujääne. No ikka heas mõttes, aga igaüks on omaette isiksus, kellega ümber käimiseks on eri nõuded ja nipid. Mõni on hüperaktiivne, mõni on nohik, mõni on printsess, mõni on ämblikmees, mõni ei oska rääkida, mõni jälle oskab, aga teeb näo, et ei saa aru, mõne issi on jurist, mõne emme töötab vallamajas. Mõni oskab mängida ainult suures rühmas, mõni tahab nurgas üksi nokitseda, mõni ei jõua ilmaski hommikupudru ajaks kohale ja mõni ei saa ükski õhtu õigel ajal koju mindud. No ja mõni ei saa muidugi üldse aru, miks ta seal on. Lisaks on nad alatasa omavahel riius, tahavad erinevaid asju, kituvad üksteise peale, püüavad oma päevi võimalikult kergesti õhtusse veeretada, söövad lõuna ajal tund aega suppi ja on alatasa haiguslehel. Üheskoos on neile muredele Reeda abiga ka lahendused leitud.

Konverentsipäeva jutujuht oli Töötukassa Karjäärikeskuse juht Liis Süsmalainen., Reeta intervjueeris Personaliuudiste juht Helen Roots.

Vaata siit ka fotograaf Brit Maria Taela meeleolukat fotogaleriid!