Miidla-Vanatalu sõnul teadvustavad eestlased üha rohkem, mida töökius endast kujutab. Kahjuks jääb inimestel puudu oskusi töökiusu olukordi lahendada. „Vahel inimene helistab meile, räägib loo ära, ja kui meie jurist küsib, kas ta on tööandjaga probleemidest rääkinud, tuleb vastus, et ei taha kellelegi rohkem rääkida. Siis aga polegi võimalik olukorda lahendada,“ ütles Miidla-Vanatalu Äripäeva raadios.
Miidla-Vanatalu sõnul kasutavad inimesed töökiusude korral töövaidluskomisjoni võimalust väga vähe, tihtipeale ei juleta probleemidest avalikult rääkida ega vaidlusi pidada. Miidla-Vanatalu sõnul oleks aga töövaidluskomisjon väga hea koht, kus töökiusu olukorrad lahendada.
Eelmisel aastal jõudis vaid ühel korral töövaidluskomisjoni ette töökiusu teemaline vaidlus. Selles vaidluses mõistis töövaidluskomisjon töötajale välja ka hüvitised.
Loe pikemalt Äripäevast ja kuula intervjuud Meeli Miidla-Vanataluga.
Seotud lood
8.–10. aprillini toimuv virtuaalne töö- ja karjäärimess pole enam ammu pelgalt koht, kus vaid tööd otsivad inimesed võimalusi uudistamas käivad, vaid sündmus, kus sajad ettevõtted ja kümned koolid enda tegemisi tutvustavad, karjääripööret plaanivad inimesed mõtteid nopivad ning tööampsudest või hooajatöödest ülevaate saab.
Enimloetud
1
Kui leping lõpeb „lume saabumisega”, võib tööandja lumehangede asemel kohtuasja saada!
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kui leping lõpeb „lume saabumisega”, võib tööandja lumehangede asemel kohtuasja saada!
Tööandjad värbavad kiiremini kui mõtlevad – ja see maksab kätte!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele