Need on 2020. aasta kõige loetumad lood
Eelmisel aastal loeti Personaliuudistest kõige rohkem neid lugusid, mis puudutasid suuremal või vähemal määral koroonaviirust. Samuti on olnud populaarsed eri arvamusliidrite lood, teiste seas Kadi Tamkõrv ja Vahur Ausmees.
Tööinspektsioon kutsub tööandjaid üles järgima Terviseameti soovitusi seoses COVID-19 leviku tõkestamisega. Töökohal tuleb kasutada desinfitseerimisvahendeid, riskipiirkonnast saabunutel tuleb soovitada jääda kaheks nädalaks koju ja hoolega oma tervist jälgida. Töötingimuste muutmisega peavad mõlemad pooled nõus olema.
Loe pikemalt SIIT.
Töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorraliste asjaolude tõttu märkimisväärselt häiritud. Hüvitise taotlemise protsess tekitab aga mitmeid küsimusi.
Loe pikemalt SIIT.
Ükskõiksed inimesed ei põle läbi – läbi põlevad need, kes teevad hingega asja, usub koolitaja, endine Harju Elekter Elektrotehnika tehasejuht Kristjan Rotenberg.
Loe pikemalt SIIT.
Nortali personalijuht Kadi Tamkõrv ütleb, et märkimisväärne osa töötajatest soovib pikemas tulevikus kodukontori osakaalu kindlasti suurendada. Seetõttu on nad oma ettevõttes juba hakanud üle vaatama praegusi personaliprotsesse, juhte arendatakse virtuaalsete meeskondadega töötama ning mõtestatakse uuesti ja teistel alustel lahti pakutav töötajakogemus.
Loe pikemalt SIIT.
Töötaja motivatsioonipaketi tähtsaim osa on kahtlemata töö eest saadav tasu. Samas ei ole see tingimata ainus hüve, mida töötajale pakkuda – Eesti maksusüsteemis on tööandjal võimalik töötajale ette näha veel mitmeid muid maksusoodustusi, mille abil töötajate heaolu suurendada, lisaks on need maksustamise mõttes sageli palgast soodsamad.
Loe pikemalt SIIT.
Esimeses kvartalis töötas Eestis 1529 personali tippspetsialisti, 1134 personalijuhti ja 262 kontorijuhatajate ametirühma kuuluvat vastutavat personalitöötajat. Enamik neist olid 35–44aastased naised. Kolme ametirühma peale kokku oli personalitöötajate mediaanpalk 1800 eurot.
Loe pikemalt SIIT.
Nii tööandjale kui ka töötajale on tuttav see olukord, kui töötaja või tema laps on haigestunud ning töötajal ei ole seetõttu võimalik tööle tulla. Ka koroonaviirusesse haigestumise korral on töötajal võimalik jääda haiguslehele või hoolduslehele. Haigushüvitist oleks võimalik saada ka siis, kui inimese suhtes on kehtestatud kohustuslik karantiin.
Loe pikemalt SIIT.
Tallinki personali- ja arendusdirektor Vahur Ausmees ütles, et pärast eriolukorra lõppu tavapärasele töörežiimile tõusevad tõenäoliselt esile arutelud, kas viiepäevane kontorinädal on vajalik ja kuidas bioloogilised ohutegurid mõjutavad meie töökeskkonda.
Loe pikemalt SIIT.
Kuna Hiinast vallandunud uus viirus COVID-19 on praeguseks levinud üle maailma, siis tuleks koroonaviiruse leviku piiramiseks teha üht-teist ka tööandjatel. Mida ja kuidas täpselt, selgitab Minudoc.ee perearst Sergey Saadi.
Loe pikemalt SIIT.
Tööandja teatas 27. märtsil, et rakendab alates 8. aprillist töötasu vähendamist. Kas tal on selleks õigus ja mis ma tegema pean, kui ma nõus ei ole?
Loe pikemalt SIIT.
Keskpäevaks oli töötukassa, tööandjate ja ametiühingute koosolekul kokku lepitud, et töötukassa on valmis katma viiruse tõttu tööta jäänud töötajate töötasu, mis oleks võrdne haiguslehe ajal makstava summaga ehk 70% ulatuses tavapärasest töötasust.
Loe pikemalt SIIT.
Seotud lood
Alanud aastal püsib personalijuhtide prioriteetide nimekirja eesotsas endiselt kriitiliste oskuste ja pädevuste arendamine. Samuti on radaril organisatsioonide (ümber)kujundamine ja muutmine ning juhtimine. Maailma üks juhtivaid uuringu- ja ärikonsultatsioonifirmasid Gartner jagab personalijuhtidele nõuandeid uueks aastaks.
2020. aasta arengud on olnud paljuski prognoosimatud ja tulevik näib ebaselge. Selle kiuste vaatame, millised on peamised tööturu ennustused algavaks aastaks. Kas distantstöö tuli, et jääda? Kas võim tööjõuturul jääb tööandjate kätte? Ennustusi jagavad personaliettevõtte Manpower Eesti töötajad.
2020. aasta muutis värbamises väga paljut. Kes oleks arvanud, et meid kistakse välja senisest töörütmist ja sunnitakse leidma hoopis uusi viise värbamiseks. Arvatavasti kasutasid kõik sel aastal oma töös rohkem tehnoloogiat kui kunagi varem.
Seekordsest saatest selgub, miks ennast tundmata ei saa juht edukalt ka teisi juhtida, kuidas teha määramatuses head otsused, miks mõnel juhil tuleks juhina töötamine lõpetada ning kuidas elu täis pingeid ei pea tähendama ebamugavust.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisaks veel paar näpunäidet
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele