Üks olulisemaid õppetunde, mida kriis inimestele andis, oli mõistmine, et kohanemine uute oludega on praeguses maailmas võtmetähtsusega. Kuidas aga ettevõttena võimalikult hästi inimeste kohanemisvõimet toetada, arutleb Tele2 personalijuht Sirli Seliov.
- Tele2 kontor Foto: erakogu
Inimesed on iga ettevõtte parimateks saadikuteks ja need ettevõtted ja organisatsioonid, kes hoiavad ning toetavad oma töötajaid ka rasketes oludes, väljuvad kriisist võitjatena. Kuigi praegu on veel mõnevõrra vara rääkida sellest, kes väljuvad kriisist võitjatena ja kes mitte, saame oma kogemusel rääkida sellest, kuidas kriisi ajal töötajate kohanemisvõimet toetada.
Seotud lood
Koroonaviirusest tingitud kaugtöö ettevõtetes on muutumas uueks positiivseks trendiks, mida tagasi pöörata on keeruline, kuid millega kohanedes võidavad nii firmad kui töötajad, leiti Äripäeva raadio saates „Kasvukursil“.
Meeskonna tähendus on paljude jaoks erinev, aga see ei ole lihtsalt mis tahes inimeste grupp. Juhtimisteoorias on selle olulisimaks märksõnaks sünergia.
Meeskonnana sama katuse all töötades tajub personalijuht hästi ettevõtte sisekliimat, aga kui töötatakse rohkem eri asukohtades, tuleb leida võimalusi, kuidas targalt organisatsioonis toimuvast tagasisidet saada ning töötajaid aktiivselt firma tegemistesse ja juhtimisotsustesse kaasata. „Järgmistel aastatel on eeldatavasti näha olulist digitaalse andmehalduse ja automatiseerimise kasvu standardsemates personaliprotsessides,ˮ arvab ABB Baltikumi personalijuht Tuuliki Poom.
Samm-sammult hakatakse väärtuspakkumisi üle vaatama. Kui praegu tööportaale vaadata, siis kuulutuste peal on ikka ühisüritused, lahe kontor, võimalus töötada kodus jms. Viimane oli kuulutustel mõni kuu tagasi ju hoopis teise väärtusega, ütleb Funderbeami personalijuht Merje Kärner intervjuus.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.