KKK: töötasu hüvitis

Tööandja saab taotleda töötajatele töötasu hüvitist, kui ta vastab kahele kriteeriumile kolmest:

- käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30 protsendi võrra võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga (tingimus 1);

- vähemalt 30 protsendile töötajatest ei ole kokkulepitud mahus tööd anda (tingimus 2);

- vähemalt 30 protsendil töötajatest on vähendatud töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani (tingimus 3).

Tööandja peab vastama neile tingimustele selle kuu seisuga, mille eest töötasu hüvitist taotleb. Töötajad peavad olema tööl töölepinguga.

Hüvitise taotlemiseks esitab tööandja töötukassale avalduse iga kalendrikuu kohta eraldi ning vastavad kaks kriteeriumit kolmest võivad olla vajadusel erinevad.

Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata nende juriidilisest tegutsemisvormist.

Hüvitise õigus ei sõltu ettevõtte suurusest. Hüvitist saavad taotleda ka väikeettevõtted, kellel on töölepinguga töötajad ja kes vastavad vähemalt kahele kriteeriumile kolmest (tingimused 1, 2, 3).

Jah. Alla ühe aasta vanused ettevõtted ei saa täita käibe või tulu languse kriteeriumit, kuid nad võivad vastata töö mitte andmise ja töötasu vähendamise kriteeriumitele (tingimused 2 ja 3).

Tööandjaks loetakse ka kontsern. Näiteks kui ettevõtte müügi ja tootmisüksused on juriidiliselt erinevad isikud, aga sidusettevõtjad, on selline tööandja õigustatud hüvitist saama. Kui üldjuhul tõendatakse käivet maksukohustuslaste registri andmete alusel, siis kontserni kuuluv ettevõte peab muul viisil tõendama, et tegemist on kontserniga ja põhjendama, kus kajastub tema käive ning käibe langus. Tingimuse täitmise tõendamiseks esitab tööandja asjakohased tõendid.

Ei. Ühte juriidilist isikut ei ole võimalik käsitleda mitme erineva tööandjana.

Tööandjal on õigus taotleda töötasu hüvitamist, kui tal ei ole töötajale tööd anda ja ta kohaldab töölepingu seaduse § 35 või § 37. See tähendab, et hüvitisele on õigus nii neil tööandjatel, kellel pole tööd anda ja kes on seetõttu töötajate palku vähendanud, kui ka neil tööandjatel, kellel pole tööd anda, aga kes pole töötajate palka vähendanud (säilitavad keskmist töötasu).

Mõlemal juhul tuleks töö mitteandmisest töötajale teatada kirjalikult, et seda oleks võimalik töötukassale tagantjärele tõendada.

Tingimus 2 tähendab, et tööandjal ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatele kokkulepitud ulatuses tööd anda. Siin võetakse arvesse töötajad, kellele ei ole tööd anda ja kes on kodus ning tööandja maksab neile keskmist palka (see on töölepingu seaduse § 35 olukord). Samuti võetakse arvesse töötajad, kellele ei ole kokkulepitud mahus tööd anda ja kellel on seetõttu töötasu vähendatud (see on töölepingu seaduse § 37 olukord). Tegemist on kahe erineva grupi töötajatega, seega ei saa need olla ühed-samad töötajad. Ühel töötajal ei saa samaaegselt olla töötasu säilitatud ja vähendatud.

Tingimus 3 tähendab, et tööandjal ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda ja nende töötasu on vähendatud vähemalt 30 protsendi võrra või alampalgani. See on töölepingu seaduse § 37 olukord.

Kui tööandja täidab tingimuse 3, siis täidab ta tegelikult ka tingimuse 2. Töötajad, keda arvesse võetakse, võivad sel juhul olla ühed ja samad.

Kokkulepitud töökoormust võivad töösuhte osapooled igal ajal kokkuleppega muuta. See tähendab, et töölepingut muudetakse ja hakatakse töötama näiteks osaajaga.

Töölepingu seaduse § 35 käsitleb töö mitteandmist, mille kohta ei ole seaduses sätestatud etteteatamisaega. Mõistlik on töötajaid töö mitteandmisest teavitada esimesel võimalusel.

Töölepingu seaduse § 37 lõige 4 sätestab, et tööandja peab kavandatavast töötasu vähendamisest töötajate usaldusisikut või usaldusisiku puudumisel otse töötajaid vähemalt 14 kalendripäeva ette teavitama. Töölepingu seadus ei sätesta erisusi, mille kohaselt on tööandjal võimalik töötasu ühepoolselt kohe vähendada. Täpsemalt saab lugeda Tööelu portaalist.

Tingimusele 2 vastamiseks peab tööandja olema sellel kuul, mille eest ta hüvitist taotleb, vähemalt 30 protsendile töötajatest tööd kokkulepitud ulatuses mitte andnud ning töötajad olid juba sel kuul kodus (säilitatud keskmise palgaga) või nende töötasu oli vähendatud. Üksnes töötajatele töö mitteandmisest või töötasu vähendamisest ette teatamisest ei piisa.

Tingimusele 3 vastamiseks peab tööandja olema sellel kuul, mille eest ta hüvitist taotleb, vähemalt 30% töötajate palka vähendanud vähemalt 30% võrra. Üksnes töötajatele töötasu vähendamisest ette teatamisest ei piisa, sest tööandja ei saa enne etteteatamise aja möödumist töötasu vähendada.

Töötasu ei pea olema vähendatud kogu kalendrikuu ulatuses. Kui kogu märtsikuu töötasu ei ole vähendatud, kuid töötasu on vähendatud näiteks alates 23. märtsist, siis saab tööandja märtsikuu eest hüvitist taotleda. Samuti ei pea olema töö mitteandmine toimunud kogu kalendrikuu ulatuses.

Palka peab olema vähendatud vähemalt 30% võrra võrreldes töötaja töölepingus kokkulepitud töötasuga.

Tingimusele 3 vastamiseks peab vähemalt 30 protsendil töötajatest olema töötasu vähendatud vähemalt 30 protsendi võrra või alampalgani. See tähendab, et igal töötajal, keda võetakse arvesse 30 protsendi osakaalu tingimuse täitmiseks, peab olema töötasu vähendatud vähemalt 30% võrra või alampalgani. Kui tööandja täidab kvalifitseerimistingimuse, siis makstakse aga hüvitist kõigile tema töötajatele, kellele pole kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud, sõltumata töötasu vähendamise määrast. Seega, kui 30 protsendil töötajatest on töötasu vähemalt 30 protsendi võrra vähendatud, siis makstakse hüvitist ka teistele töötajatele, kelle töötasu on vähendatud, kuid näiteks 20 protsenti.

Tööandjal on õigus taotleda hüvitist ka siis, kui ta vähendab töötasu alammäärani. Näiteks, kui 30% töötajate palk on 700 eurot ning tööandja vähendab töölepingu seaduse § 37 kohaselt nende töötasu alampalgani (584 euroni ehk ligi 20% võrra), siis vastab ta tingimustele 2 ja 3. Sellisel juhul peab tööandja neile töötajatele maksma 150 eurot (bruto) palka ning töötukassa maksab hüvitist 490 eurot.

Tavapäraselt teavitab tööandja töötajaid töötasu vähendamisest. Töötasu hüvitise suuruse mõttes ei ole tähtis, kui palju töötasu vähendatakse, sest töötukassa hüvitab 70% töötaja eelnevast keskmisest töötasust, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot.

Töötukassa võtab aluseks ettevõtte töötajate arvu selle kuu, mille eest töötasu hüvitist taotletakse, viimase kuupäeva seisuga. Need töötajad, kelle töösuhe on selleks ajaks koondamise tõttu lõppenud, arvesse ei lähe. Kui allesjäänud töötajatest vähemalt 30% ei ole tööd anda või töötasu on vähendatud, saab hüvitist taotleda, kui tööandja vastab kahele kvalifitseerimistingimusele kolmest (tingimused 1, 2, 3).

Hüvitist makstakse ainult töölepingu alusel töötajatele, kellele tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses tööd anda ja kelle tööandja kohaldab töölepingu seaduse § 35 või § 37.

Hüvitist makstakse vaid töölepinguga töötajatele.

Ei. Hüvitist makstakse vaid töölepinguga töötajatele.

Jah, tööandja saab hüvitist taotleda töölepinguga töötajatele, sõltumata vanusest ja pensioni saamisest.

Töötasu hüvitise mõtteks on aidata tööandjal katta töötaja töötasu kulu. Tööandjal on õigus oma töötajatele töötasu hüvitist taotleda ka juhul, kui nad töötavad samaaegselt ka mujal.

Hüvitist makstakse kogu kalendrikuu eest. Isegi, kui töötaja koormust on vähendatud pooleks kuuks, on tööandjal võimalik taotleda talle hüvitist terve kalendrikuu eest.

Töötukassa maksab märtsikuu eest hüvitist, kui töötajale on töötasu makstud vähemalt 150 eurot (bruto). Kui töötaja on terve kuu olnud haiguslehel, siis pole tööandjal kohustust talle töötasu maksta ning seega ei ole ka õigust töötasu hüvitisele.

Puhkusetasu ei kompenseerita. Kui töötajale on sama kuu eest makstud ka töötasu, siis on võimalik töötasu hüvitist saada. Kui töötaja on terve kuu olnud puhkusel, siis mitte.

Ei. Hüvitist saab taotleda olukorras, kui tööandja tugineb töölepingu seaduse §-le 35 ja tal ei ole töötajale tööd anda, aga töötasu ei vähenda, või kui tööandja tugineb töölepingu seaduse §-le 37 ja vähendab töötasu, sest tal pole töötajale tööd anda kokkulepitud ulatuses.

Hüvitise saamiseks peab olema kehtiv tööleping. Kui tööleping on lõpetatud ja töötaja on töölt lahkunud, siis ei ole võimalik talle töötasu hüvitist taotleda.

Hüvitise saamine ei sõltu töötasu suurusest. Oluline on, et töötaja töötasu oleks vähendatud võrreldes töölepingus kokkulepituga. Töötukassa maksab 70% töötaja eelmise 12 kuu keskmisest töötasust, kuid mitte üle 1000 euro (bruto). Seega, kui inimese keskmine töötasu oli 3000 eurot, ei saa tema töötasu hüvitis olla üle 1000 euro. Tööandja peab maksma talle töötasu vähemalt 150 eurot (bruto), kuid võib võimalusel maksta ka rohkem. Kui tööandja maksab töötajale näiteks 1000 eurot, on töötaja töötasu kokku 2000 eurot (bruto) – 1000 eurot tööandjalt ja 1000 eurot töötukassalt.

Töötukassa makstav hüvitis on brutosummas. Töötukassa peab sellelt kinni tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse.

Tööandja maksab kuu töötasuna alati vähemalt 150 eurot (bruto).

Hüvitise suurus arvutatakse Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal, võttes arvesse tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Arvutuse aluseks on viimase 12 kuu töötasu andmed. Seejuures võetakse keskmise töötasu leidmiseks arvesse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksa kuu töötasud, mille summa jagatakse 270ga. Nii leitakse ühe kalendripäeva keskmine töötasu, mis korrutatakse 30ga – saadakse ühe kalendrikuu keskmine töötasu. Töötasu hüvitise suuruseks on sellest 70%.

Kui inimene on hüvitist taotleva tööandja juures töötanud vähem kui 12 kuud, siis leitakse tema ühe kalendrikuu keskmine töötasu järgmiselt. Töötatud perioodi töötasud liidetakse, summa jagatakse töötatud kuude arvu ja 30 korrutisega. Tulemuseks on ühe kalendripäeva töötasu, mis korrutatakse omakorda 30ga, et leida ühe kalendrikuu keskmine töötasu. Töötasu hüvitise suuruseks on sellest 70%.

Tööandja maksab töötajale töötasu 150 eurot (bruto). Töötukassa maksab hüvitist 70% eelnevast keskmisest töötasust. Kui 70% eelnevast keskmisest töötasust on väiksem kui 434 eurot, siis maksab töötukassa talle hüvitisena 434 eurot, mis koos tööandja makstud töötasuga tagab töötajale alampalga 584 eurot.

Tööandja maksab töötajale töötasu 150 eurot (bruto). Töötukassa maksab hüvitisena ülejäänud summa kuni töötaja keskmise töötasuni.

Ei. Töötasu hüvitiselt tasub sotsiaalmaksu töötukassa, tööandja makstavalt töötasult tööandja. Kui töötaja keskmine palk, mille alusel arvutatakse töötasu hüvitis, on alla töötasu alammäära ning tööandja maksab talle töötasu 150 eurot (bruto), tasub töötukassa sotsiaalmaksu kuni kuumäära täitumiseni.

Töötukassa peab kinni ja maksab tulumaksu kogu töötasu hüvitise summalt ega arva maha maksuvaba tulu osa.

Tööandja saab hüvitise avalduse Töötukassale esitada e-töötukassas kohe, kui on töötajatele töötasu välja maksnud. Töötasude deklareerimist ei pea ootama. Töötukassa käsitleb taotlusi võimalikult kiiresti, makstes üldjuhul hüvitise välja viie tööpäeva jooksul avalduse esitamisest. Märtsikuu eest aprilli alguses taotletud hüvitised maksab töötukassa töötajatele välja aprilli esimeses pooles.

Käibe langust tõendab tööandja maksuandmete tõendiga (e-maksuameti väljavõte), kui seda ei ole hüvitise taotlemise ajaks, siis muu dokumendiga. Tulude vähenemist tõendab rahavoogude aruanne või muu raamatupidamisdokument. Maksuandmete tõendi kohta leiate rohkem infot SIIT.

Töö mitteandmist või töötasu vähendamist tõendab tööandja dokumendiga, millest nähtub, et ta on töötajaid teavitanud töö mitteandmisest või töötasu vähendamisest (nt kirjalik teatis töötajatele, tööandja otsus, käskkiri vms).

Töölepingu seaduse § 35 ja § 37 nõuete ja vormistamisega seotud küsimustes palume pöörduda tööinspektsiooni poole. Juhiseid saab ka tööinspektsiooni portaalist.

Kui tööandja on käibedeklaratsiooni Maksu- ja Tolliametile esitanud enne töötasu hüvitise taotlemist, saab ta töötukassale esitada e-maksuameti tõendi. Kui see ei ole võimalik, tuleb hüvitise taotlemisel esitada muu käibelangust tõendav dokument.

Töötasu hüvitist saab taotleda vaid kalendrikuude eest – kas märtsi ja aprilli, märtsi ja mai või aprilli ja mai eest.

Töötasu hüvitist makstakse perioodi märts–mai eest, väljamakseid tehakse juuni lõpuni.

Välisriigi pangakontole hüvitise ülekande tasu kannab hüvitise saaja.

Allikas: töötukassa