Palgaralli jätkub

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutopalk selle aasta I kvartalis 1242 euroni. „Selle taga on väga suures osas põhipalga tõus – nägime seda nii organisatsioonidelt kui ka töötajatelt kogutud andmete pealt,“ rääkis Palgauuringute Agentuuri juht Kadri Seeder Äripäeva raadio hommikuprogrammis. „Sel aastal on põhipalga tõusu saanud töötajaid rohkem kui aasta tagasi,“ põhjendas ta 7,7protsendilist brutopalga kasvu.

Kõige kiiremini on palgad kasvanud mäetööstuses. „Eks tuleb vaadata ka baastaset, mäetööstus on Ida-Virumaal ning eks seal olid rasked ajad – nüüd toimub taastumine,“ märkis Seeder. Endiselt teenitakse kõige kõrgemat palka aga info ja side valdkonnas ning sektorit veab informaatika tegeusala.

Osaliselt põhjustab palgatõusu ka valitsuse poolt sellest aastast rakendatav ning astmelist tulumaksuvaba miinimumi sisaldav maksurefom. See jätab vähem teenivatele palgasaajatele iga kuu rohkem raha kätte. „Aga eks samuti ole kõrgepalgaliste puhul tõus korralik,“ nentis Seeder. „Nad kaotavad maksureformi tõttu küll netopalgas, kuid tööandjad on ennatlikult juba palkasid ülespoole korrigeerinud, et rahulolematust vältida,“ selgitas ta.

Seederi kinnitusel kasvavad nii põhipalgad kui ka lisatasud praegu kiiremini, kui ettevõtted eelmise aasta sügisel lootsid. „Arvati, et madala töötasuga töötajate palgakasv pidurdub, kuid seda ei ole juhtunud,“ märkis ta.

Lisaks tõdes Seeder, et väga paljud inimesed ei lase praegu endale maksuvaba tulu üldse arvestada ning võtavad selle välja koos järgmise aasta tuludeklaratsiooniga. „Suur hulk inimesi on maksuvaba tulu kasutamisel ettevaatlikud, sest ei osata prognoosida, milliseks aasta töötasu kujuneb,“ rääkis ta. „Kuna pigem eelistatakse raha tagasisaamist juurdemaksmisele, siis võetaksegi praegust olukorda kui riigipreemiat või võimalust koguda reisifondi.“

Suurenenud pole ainult keskmine brutopalk, vaid ka töötajate palgaootus. Nii soovitakse täna 200 eurot kõrgemat töötasu kui aasta tagasi ehk keskmine eestlane tahab saada 1500 eurot kätte. „Töötajad tunnevad tööturul jõupositsiooni,“ kinnitas Seeder. „Vaadates tööandjate aktiivsust nii otsepakkumiste tegemisel kui ka kandideerimiskutsete arvu poolest, siis see on hästi suur – töötajad tunnetavad oma väärtust ja eks palgaootus on sellega seotud.“

Samuti kergitab palgaootusi hindade tõus. „Kinnisvara ja kütus on eluks vajalikud komponendid ja eks inimesed soovivad nende hindade tõusu taustal ka oma elukvaliteeti parandada,“ tõdes Seeder. Lisaks veab palgaootuste kasvu üha süvenev soov töötada juhtivatel kohtadel.

Kõrgenenud palgaootused muudavad aga keerulisemaks uute töötajate värbamise või ka konkurentide juurest ülemeelitamise. „Paljud tööandjad pingutavad selle nimel, et nende töötajad oleksid rahul ning palgatase üle keskmise,“ ütles Seeder. „Sellistes tingimustes on teise töötaja meelitamine kallis ja keeruline, sest töökohavahetus on juba nii või naa ebamugav – muutuste jaoks peab töötaja tundma ka rahulolematust ning see peaks kokku langema atraktiivse pakkumisega.“

Selle kõige taustal räägitakse üha enam kvalifitseeritud tööjõu puudusest. Teisalt levis hiljuti meedias info, mille kohaselt on laialdase kogemusepagasiga 45aastastel ja vanematel raske leida kas tööd või väärilist palka. Seda, miks varem kvalifitseeritud tööjõud ning tööjõupuuduses vaevlev ettevõtja kokku ei saa, põhjendas Seeder kohanemisprobleemidega. „Selles eas lähtutakse eelarvamustest tööandja suhtes, samuti tekib küsimus, kui palju tööle kandideerija on valmis end muutma ning oma elu jooksul välja kujunenud tõekspidamisi korrigeerima.“

Sellegipoolest ei pea Seeder 45aastaseid ja vanemaid tööotsijaid riskirühmaks – tema hinnangul on probleeme igas vanuses. Näiteks noortel puudub töökogemus, ilma milleta on keeruline tööd leida ning tihti on väikeste lastega vanematel lastehoiu probleemid. „Vanemad inimesed on nendest probleemidest vabad ja peaksid olema just tööandja unistus,“ arvas Seeder. Samuti laob töökogemus tema hinnangul alusmüüri, mida ei ole kerge lammutada.