• 17.05.18, 12:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas jõuda konfliktist koostööni?

Olen korduvalt palunud koolitustel osalejatel silmad sulgeda ja mitte mõelda roosast elevandist. Mida enam ma keelan, seda enam tunnistavad eksperimendis osalejad, et just suurest roosast elevandist nad mõtlesid. Mida enam püüame konflikte vältida, ennetada või likvideerida, seda enam need meile ligi hiilivad. Kui konfliktid on nii möödapääsmatud, nagu mõtteisse hiiliv roosa elevant, kellest mõelda ei lubata, siis kuidas elada konfliktide keskel ennast kahjustamata?
Jaanus Kangur
  • Jaanus Kangur
Ehkki oleme oma esivanematest tehnoloogiliselt, psühholoogiliselt ja lihtsalt loogiliselt palju edasiarenenumad, oli meie eelkäijatel arvukalt oskusi, mis tänapäeval hädasti ära kuluks. Loodusrahvastel, kes elasid väikestes külakogukondades, oli mõeldamatu elada lahendamata konfliktide keskel. Passiivne tüli kahe naabrimehe vahel võis viia kogukonna hävimiseni. Seetõttu olid neil välja töötatud efektiivsed meetodid igasuguste erimeelsuste lahendamiseks.
Kui loodusrahvaste hulgas oli kahe liikme vahel erimeelsusi, siis kutsus kogukonna vanem vaenutsejad enda juurde ja laiali ei mindud enne, kui oli kokku lepitud kahju hüvitamises ja omavahel ära lepitud. Samuti kutsuti säärastesse rahutegemise ringidesse kõik osalised, kes võisid kuidagi konfliktiga seotud olla.
Tulekul!
Jaanus Kanguri koolitus "Konfliktide lahendamine" Äripäeva Akadeemias
25. mai 2018
23. august 2018
Meie erinevus oma eelkäijatest on ehk peamiselt selles, et tahame konflikte lahendada võimalikult salaja ja võimalikult vähese kaasatuse printsiibil. Varguse ohvriks langenu ei pruugi kuude kaupa teada midagi uurimise käigust. Koolis korda rikkunud poisi käitumisest tahab klassijuhataja vanematega omaette rääkida ja kollektiivis pingeid tekitav kolleeg kutsutakse ülemuse juurde vaibale neljasilmavestlusele. Filosoof Thomas Hobbes kirjeldas inimeste kooseksisteerimist kui kõigi sõda kõigi vastu ning lepitamatus ehk konfliktide õhku jäämine on ilmselt üks olulisemaid tegureid, mis sellist seisu tekitab. Olgu kohtus, koolis või kollektiivis, efektiivne lahendusviis on see, mille leidmisest võtab osa võimalikult suur hulk neid osalisi, keda erimeelsus vahetult puudutab.
Väärtused liidavad ja mida rohkem on kultuuris, ka töökultuuris, ühiseid väärtusi, seda lihtsam on leida ühist keelt ja tänu sellele ka konflikte lahendada. Loomult ja mõtlemiselt sarnaste inimeste keskel on erimeelsusi oluliselt lihtsam lahendada, kuna juba nende tekkimise eeldusi ehk arvamuste paljusust on vähem. Kaasaegsele kultuurile on pigem omane see, et meil on vähe ühiseid väärtusi ja arvamuste paljusus on rohkem levinud. Konflikti lahendamiseks on kasulik leida neid asjaolusid, mis osalisi liidavad ja lähendavad.
Konfliktide lahendamise meelespea
Ära ela konfliktide keskel, see mõjub hävitavalt. Kõik konfliktid tuleb lahendada!Leia osapooli siduvad ühiseid väärtusi ning lepi kokku protseduuri reeglid (näiteks: kõigil on võrdne õigus oma arvamusele ja kõik saavad sõna).Kaasa lahenduse leidmisse kõik asjaga seotud osapooled algusest ehk konflikti määratlemise või defineerimise faasist peale.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.24, 15:18
Las me korraldame sinu peo! UMA, Lore ja Lessner Noblessneris pakuvad maitsvat toitu ja vinget meelelahutust
Ettevõtte või sõpruskonna jaoks sündmuse planeerimine ei pea olema peavalu, kus ürituse eestvedaja end peo toimumise ajaks tühjakspigistatud sidrunina tunneb. Restoran Lee ja Lore Bistroo meeskond, kes avas suvel kaks uut põnevat kohta – restorani UMA ja kokteilibaari Lessner –, korraldab just sinu vajadustele vastava õhtu, sätib paika menüü ja kannab hoolt ka meelelahutusliku poole eest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele