Robotiseerumisest hoolimata püsib globaalne ettevõtjate värbamisoptimism kõrgel, sedastab rahvusvaheline kvartaalne värbamisuuring. See omakorda kinnistab oskustööjõu puudust veelgi ning survestab tööandjaid töötajaid ise välja koolitama, sest kogenud spetsialiste napib.
- Manpower Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra Foto: Meeli Küttim
ManpowerGroupi uuringu raames küsitleti enam kui 59 000 tööandjat 44 riigis, millest 43 riigi ettevõtjatel on plaan selle aasta teises kvartalis töökohti juurde luua. Enim on plaanis töötajaid juurde palgata Horvaatias (29% tööandjatest), Taiwanis (26%), Jaapanis (24%) ja Ameerika Ühendriikides (18%). Euroopa riike on optimistlike värbajate esikümnes kolm: esmakordselt uuringus osalev Horvaatia (29%) ning Ungari (18%) ja Kreeka (16%).
Viimane on kvartali lõikes optimismiedetabelis liikunud kolmeteistkümnendalt kohalt kuuendaks. Eestlaste jaoks atraktiivsetest tööjõuturgudest on praegu suurima värbamisplaaniga Soome (10%), mille ettevõtjate optimism on viimase kuue aasta kõrgeim. Soomes on enim spetsialiste juurde tarvis rahanduse, kindlustuse ja kinnisvara sektorites, aga ka tööstuses ja ehituses. Seevastu kaevandustes, transpordis ja kommunikatsiooni valdkonnas oodatakse töökohtade vähenemist. Praegu on hea pinnas tööd otsida ka Saksamaal (tööandjate värbamisplaan 8%), Norras (8%) ja Iirimaal (6%), Eesti inimeste jaoks atraktiivsetest turgudest on kõige tagasihoidlikum Rootsi (2%).
„Oskustööjõu puudus on ettevõtjatele probleemiks kogu maailmas, see pole sugugi vaid Eesti või Euroopa mure,” rääkis Manpower Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra. „Maailma rahvastik võib küll kasvada ja robotid üha uusi rolle üle võtta, aga vajadus aktuaalsete oskuste ja eeldustega inimeste järele näitab hoopis kasvutrendi. Töövõtjatele on see mõistagi positiivne uudis, kuid tööandjad peavad üha enam inimesi ise välja koolitama, sest õppinud ja kogemustega spetsialiste pole turult võtta. Kuna vajalikud oskused ja töö sisu on kiiremas muutuses kui kunagi varem, siis tasubki värbamisel rõhku panna eeldustele kiiresti muutuvas keskkonnas ehk isiksuseomadustele ja õppimisvõimele,” selgitas Kaldra tööjõuturul toimuvat arengut.
Harjumaa kõrgepalgaliste keskmine töötasu kogemustest sõltuvalt
Töökogemus kõrgepalgaliste keskmine netotöötasu kuus
Üle 10 aasta 1833 eurot6-10 aastat 1803 eurot3-5 aastat 1732 eurot1-2 aastat 1639 eurotalla aasta 1566 eurot
Tartumaa kõrgepalgaliste keskmine töötasu kogemustest sõltuvalt
Töökogemus kõrgepalgaliste keskmine netotöötasu kuus
Üle 10 aasta 1844 eurot6-10 aastat 1691 eurot3-5 aastat 1551 eurot1-2 aastat andmed puuduvadalla aasta andmed puuduvad
Kõrgepalgaliste keskmine netotöötasu
Harjumaa 1763 eurot
Tartumaa 1712 eurotEesti keskmine* 1125 eurotNaiste keskmine 1009 eurotMeeste keskmine 1260 eurotMehed 1787 eurotNaised 1710 eurot* Palgad.ee andmeil.
Kõige kõrgemini tasustatud valdkonnad (kõrgepalgaliste keskmine netotöötasu kuus)
Kinnisvara ost, müük, rentimine ja haldus 2217 eurot
Reklaam ja turu-uuringud 2043 eurotArhitekti- ja inseneritegevused 1901 eurotMasinatööstus 1879 eurotPangandus/finants 1862 eurotToiduainete, jookide, tubaka tootmine 1830 eurotMeditsiiniteenuste osutamine 1820 eurotTransport/logistika 1812 eurotKindlustus 1799 eurotAdministratiivsed tegevused 1795 eurot
Kõrgepalgaliste TOP positsioonide lõikes
Tippjuhid 2436 eurot
Keskastmejuhid 1773 eurotTehniliste teadmistega oskustöölised 1735 eurotMittetehniliste alade oskustöölised 1731 eurot
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.