Eile kinnitas valitsus määruse, millega pannakse paika hooajatööle esitatavad nõuded ja hooajaliste tegevusalade loetelu.

- Siseminister Andres Anvelti sõnul aitab valitsuse määrus leevendada tööjõupuudust hetkedel, mil töökätest kõige suurem puudus on. Foto: Eiko Kink
Tööandjate vaatevinklist on olulisim ja oodatuim muudatus see, et edaspidi ei pea nad hooajatöölistele maksma 1,24-kordset Eesti keskmist brutopalka. Siseminister Andres Anvelti sõnul aitab see leevendada tööjõupuudust hetkedel, mil töökätest kõige suurem puudus on.
Selleks, et tööandja saaks endale välismaalt hooajatöölise palgata, peab pakutav töö kuuluma hooajaliste tegevusalade loetellu. Hooajast sõltuvad põllumajandus-, majutus- ja toitlustussektoris ning toiduainete ja alkoholivaba joogi tootmise valdkonnas olevad tööd. Siiani võis hooajatööks lugeda vaid põllumajandussektorisse kuuluvaid töid.
Teiseks peab töö olema hooajalise iseloomuga. See tähendab, et see peab olema seotud konkreetse ajaga aastas, mil nõudlus tööjõu järele on tavapärasest oluliselt suurem. Uuendusena võib hooajatööd teha kuni üheksa kuud aastas senise kuue asemel.
Allikas: siseminusteerium
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
8.–10. aprillini toimuv
virtuaalne töö- ja karjäärimess pole enam ammu pelgalt koht, kus vaid tööd otsivad inimesed võimalusi uudistamas käivad, vaid sündmus, kus sajad ettevõtted ja kümned koolid enda tegemisi tutvustavad, karjääripööret plaanivad inimesed mõtteid nopivad ning tööampsudest või hooajatöödest ülevaate saab.