Tele2 näide: põlvkondade vastandamine tööelus edasi ei vii, oluline on leida ühisosa

Tele2 töötajate keskmine vanus on 34 eluaastat, domineerivaim iga on millenniumi generatsioon, aga kokkuvõttes on ettevõttes inimesi alates 19. aastast kuni 70. aastani. „Oleme selles mõttes hea näide, et meil töötab tõepoolest väga lai spekter inimesi kõigist generatsioonidest. See ongi tõstatanud küsimuse, kuidas panna erinevas eas, erineva tausta, erinevate kogemuste ja teadmistega inimesed koostööd tegema?” tõdeb Viiroja.

Tema sõnul on üheks väga oluliseks ühisosaks ettevõtte väärtused, milleks Tele2s on usaldus, kirg, julgus ja hoolivus. „Me nii-öelda skaneerime juba töövestlusel, kas meie ja uue potentsiaalse töötaja väärtused ühtivad. Erinevad generatsioonid on tulnud erinevatest ajastutest ja neid on aja jooksul vorminud erinevad eluolud, seega on tähtis, et meie väärtused oleksid samad või vähemalt sarnased.”

Möldre lisab, et peale ühiste väärtuste on igal inimesel omad tugevused, mida ta koostöösuhtesse toob. „Oluline on teadvustada ja mõista neid tugevusi ja iseenda unikaalsust töökeskkonnas. Näiteks meil, Tele2s, on võimalus teha ülipõnev CliftonStrengths Finder test, et oma tugevustest teadlikuks saada. Meie jaoks on olulised igaühe loomuomased anded. Väärtustame inimesi sellisena nagu nad on ja aitame seejuures välja tuua nende erilise ande ja sära.”

Viiroja täiendab: „Tegelikult oleme kõik lihtsalt inimesed ja meil kõigil on midagi, mis aitab koos toimida – see ongi see, millele tuleb keskenduda. Vastandumise asemel tuleb üksteiselt õppida ja kogemusi jagada, seejuures ei tohi keegi tunda, et tema kogemus oleks teistest vähem väärt, sest ta on noorem või vanem.”

Noori nimetatakse sageli lumehelbekesteks, jättes vanema generatsiooni esindajatest mulje kui tarkadest, kannatlikest ja alati õigeid otsuseid tegevatest inimestest. „Põlvkondi seostatakse tõepoolest vanusega ning sageli eeldatakse, et vanemal inimesel on alati rohkem kogemusi ja teadmisi. Tegelikult on meil kõigil mõni valdkond, milles oleme seeniorid ja teine, milles tunneme end juuniorina,” selgitab Möldre. „See tähendab, et meil kõigil on üksteiselt midagi õppida.”

Viiroja lisab: „Tele2 võtab aastas kuni 12 praktikanti ning toetame neid spetsiaalse praktikaprogrammiga. Noorte puhul on hästi näha, kuidas erinevad kogemused kokku saavad ning nende näitel on kinnitust saanud, et noortel on selliseid oskusi, mis meil kui vanemal generatsioonil puuduvad. Mina olen noortelt õppinud näiteks hetkes olemist ja endale aja võtmist. Vanemal generatsioonil polnud omal ajal võimalust ega kommet ennast esikohale panna. Isegi kui näiteks paarisuhe oli keeruline, ei saanud seda majanduslikel kaalutlustel lõpetada, sest üksinda polnud võimalik hakkama saada. Peaksime olema õnnelikud, et me ei ela enam sellisel ajastul ning mõistma, et me ei pea end lõhki rabelema. Olulised on ka puhkus, eneseväärtustamine ja oma vaimse tervise eest hoolitsemine. Selles vallas on meil noortelt veel palju õppida.”

Noortele omistatakse sageli iseloomuomadustena suuri ootuseid ja kõrget enesehinnangut, mis pole aga Möldre ja Viiroja hinnangul sugugi halb. „See on ju hea, kui inimene oma ootused ja soovid otse välja ütleb,” sõnab Möldre. „Ka see on õpikoht vanematele inimestele – noortelt saab õppida oskust olla avameelne ja otsekohene. Sageli ei teata, et lisaks ootustele räägivad noored sama avameelselt ka hirmudest. Hirmude osas näiteks kardetakse enim valmistada oma juhendajale pettumust, mis näitab, et ka noorte jaoks on oluline toetus ja soov õnnestuda ülesannetes, mis neile on usaldatud. Täpselt nii nagu ka vanema generatsiooni puhul.”

Ta lisab, et on veel üks loomuomadus, mida noortele ette heidetakse ning see on püsimatus. „Aga miks see on halb, kui inimene alles otsib seda, mis talle tegelikult meeldib? Keegi on kunagi seadnud ootuse, et hea töötaja töötab ühes ettevõttes X aastat, sest oleme niimoodi harjunud. Tegelikult aga peame oskama maksimumi võtta igast tööpäevast, millal hea töötaja meiega on, aidates tal leida tema tee,” räägib Möldre ja ta toob ühe suurepärase ettevõtmisena välja Tele2 eestvedamisel toimuva ja mitut ettevõtet kaasava praktikantide vahetuspäeva, kus noored saavad kätt proovida erinevate tööandjate juures ning niimoodi palju parema ettekujutluse erinevatest rollidest.

„Noored tahad õppida ja kiiremini edasi liikuda. Nad vajavad lihtsalt rohkem paindlikkust kui vanemad generatsioonid,” tõdeb Viiroja. „Oleme ka Tele2s mõistnud, et näiteks meie baaskoolituse programm ei pea olema 3,5 nädalat, vaid see võiks olla lühem ja vahelduda praktikapäevadega. Noored toovad majja ägedaid uusi lahendusi, mis kiirendavad protsesse, mis seni on meil võtnud palju aega.”

Viiroja nendib, et kuigi põlvkondadel on erinevad tõekspidamised ja iseloomujooned, ei saa inimesi vanuse järgi lahterdada ja sildistada. „On ju 25-aastaseid, kes meenutavad palju vanemat generatsiooni ja vastupidi. See oleneb eelkõige ikkagi kasvukeskkonnast, kodustest väärtustest. Iga inimene on omaette isiksus, igaühte tuleb püüda mõista. Kuigi noorem generatsioon tundub olevat jõulisem ning muutustele rohkem avatud, on viimasel aastakümnel muutunud siiski ka vanem generatsioon uuendustele vastuvõtlikumaks. Kui kaua läks omal ajal aega, kuni Facebook massidesse jõudis? Samas täna on ChatGPT alles väga värske ning jõudis 9 kuuga enam kui 100 miljoni kasutajani. See näitab muudatuste kiirust ja inimeste vastuvõtuvõime kasvu.”

Sellele kõigele mõeldes ütleb Viiroja end tundvat suurt austust vanema generatsiooni ees, kellel noorena polnud kodus elektrit, sõiduvahend oli hobusevanker või kooli mindi jala mitmeid kilomeetreid jalgsi ning arvutati puidust arvelaual. „Mõelge, mida nad on näinud ja kuhu on maailm arenenud – kuidas nii suurte muudatustega üldse on võimalik toime tulla, hobusevankrist elektriautosse? Samas tänapäeva noored on sündinud ja kasvanud sisuliselt internetis ja veebimaailmas!”

Ent millised on erinevate generatsioonide ootused värbamisel, näiteks millist juhti endale soovitakse? Möldre sõnul on siin vastus lihtne: olenemata põlvkonnast oodatakse inimlikkust, usaldust, mõistmist ning ärakuulamist. Viiroja lisab, et nii pereringis, sõprade seas kui ka töökollektiivis on iga inimese suurim vajadus olla väärtustatud ja märgatud. „See ühendabki igas vanuses inimesi – kõik vajavad inimlikku suhtumist, kuulamist ja aktsepteerimist. Vastandumise asemel tuleb leida inimeste ühisosa.”