Ajateenistuse läbinud töötajad teenivad aastas ligi 2500 eurot rohkem ning on kõrgema stressitaluvusega

Uuringus jälgiti enam kui 40 000 meesterahva sissetulekuid, kellest pooled olid reservväelased. Selgus, et ajateenistuse läbinu teenib hiljem (vanuses 28–34 aastat) keskmiselt kuus 91 eurot rohkem ning mediaanpalgas 207 eurot rohkem. Mediaanpalkade võrdluses teenib ajateenistuse läbinud 1768 eurot kuus ning mitteläbinu 1561 eurot kuus. Samuti näitas uuring seda, et palgavahe kasvab vanusega ning 34aastaselt teenivad ajateenistuse läbinud mehed 18% rohkem. Ka on kõrgem ajateenistuse läbinute haridustase ja tööhõive määr.

“Kaitsevägi õpetab sõdureid sõdima ning kui lahinguväljal vajalikud oskused nagu stressitaluvus, juhtimisoskus või kohanemisvõime tulevad kasuks reservväelastele tööturul, siis see on meie väljaõppe üks positiivsetest kõrvalmõjudest,“ ütleb Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülema kolonelleitnant Margot Künnapu, kelle sõnul on ajateenistuse väljaõppe põhieesmärk koolitada tugeva võitlustahte ja -võimega üksusi Eesti riigikaitseks ning need oskused tulevad kasuks ka tsiviilis.

CV.ee värbamisportaali turundusjuht Karla Oder ütleb, et töötajad hindavad kõrgelt seda, et nende panus riigikaitsesse aitab neil tööülesannetega paremini hakkama saada.

Hiljuti Nordstati poolt 451 tööandja seas läbiviidud uuring näitas, et ehkki ajateenistuse läbimist peetakse üldiselt oluliseks, ei ole see veel laialt levinud kriteerium töötaja palkamisel. Üks põhjus võib peituda madalas teadlikkuses, sest vaid 32% ettevõtetest hindas enda teadlikkust ajateenistuse väljaõppest ja selle vajalikkusest kõrgeks. Suurema informeeritusega võiksid aga ettevõtted leida tööturul rohkem väärtust reservväelastes.

Läbiviidud uuringu kohaselt pidas 37% tööandjatest ajateenistusest saadud kogemusi kasulikuks ettevõtte jaoks, mis näitab selget trendi reservväelaste kasvavas väärtustamises tööturul. Jõgevamaa ettevõtetest leidis koguni 50%, et ajateenistuses omandatud oskustes on otseselt kasu ja see kajastub meeskonnatöö tugevnemises, kõrgemas distsipliinis ja stressitaluvuses.

Ajateenistuses omandatud oskused nagu meeskonnatöö, distsipliin, ja võime tegutseda keerulistes olukordades, on hinnatud kõikides sektorites. Samuti on ajateenistuse läbinud töötajatel tihti paremad tehnilised teadmised, olgu selleks meditsiinilised oskused, juhtimisõigused või spetsialiseeritud seadmete käsitlemine.

Kuigi enamik Nordstati uuringus osalenud ettevõtteid olid väikesed (95% erasektorist, neist 96% pakkus tööd kuni 9 inimesele), näitavad tulemused, et ka väiksemad tööandjad mõistavad järjest enam ajateenistuse läbimise olulisust tööturul.

SensusQ tegevjuht ning asutaja Marko Kaseleht peab oskuste ja teadmiste tähtsust vajalikuks nii riigikaitses kui ka tsiivilis. Tema sõnul peaks tänane tööpoliitika olema palju paindlikum, selline, mis võimaldaks kõikidel töötajatel riigikaitse ettevõtmistes osaleda.

Tähtis roll ettevõtetes on kanda personalijuhtidel, kes aitavad aitavad erinevates organisatsioonides kujundada ja rakendada personalistrateegiaid ning suudavad reaalselt toetada riigikaitse vajadusi. “Personalijuhid on need, kes aitavad arendada töötajate oskusi läbi erinevate koolituste ja haridusprogrammide, mis on riigikaitse aspektist eriti olulised – küberturvalisus, logistika jne,” ütleb Marko Kaseleht ning lisab, et erasektori olulisus riigikaitses on suurem, kui täna ollakse harjunud nägema, sest erasektoril on võimekus pakkuda tehnoloogilisi innovatsioone ja ressursse, mida kaitseväel ei pruugi olla.

Riigikaitsesse panustavad ettevõtted näevad tihti enda maine tõusu ja seda mitte üksnes kodumaal, vaid rahvusvahelisel tasemel. “Osalemine riigikaitselises tegevuses võib avada uusi ärivõimalusi, mille olemasolust või võimalustest enne isegi ei teatud,” nimetab SensusQ tegevjuht plusse, mida erasektor koostööd tehes ka ise püüda võib.

Ääretult oluline on, et ettevõtted võimaldaksid oma reservväelastest töötajatel käia õppekogunemistel ning teha seda nii, et see ei ohustaks nende tsiviilelu töökohta ning sissetulekut. “Kaitsevägi teeb koostööd ülikoolide ja teadusasutustega, arendatakse välja uusi tehnoloogiaid, mis aitavad panustada riigikaitsevõimesse. Kõige selle läbi saame aidata ja koolitada tulevasi spetsialiste,” sõnab Kaseleht ning rõhutab, et riiki kaitstes on ääretult oluline roll absoluutselt igal inimesel.

* Statistikaameti uuring viidi läbi käesoleva aasta kevadel kaitseministeeriumi tellimusel. Analüüsis võrreldi 2006–2021 aastal ajateenistuse läbinud 28–34aastaste meeste sissetulekuid samas vanuses meestega, kes ei olnud ajateenistust läbinud. Võrreldi mehi, kelle peamine tegevus ei olnud õppimine ning kellele polnud määratud töövõimetust või puuet. Ajateenistuste läbinud naiste hulk oli uuringu jaoks liiga väike, mistõttu naisi analüüsis ei käsitletud. Uuringust selgus veel lisaks, et küberväe juhatuses teeninute keskmine palk on kõrgem võrreldes teistes väeosades teeninutega ning mida kõrgem on reservväelaste auaste, seda kõrgem on ka tema palk tööturul.