Hansavesti jurist Nele Paluoja: välisriigi kodaniku töölevõtmine Eestis – selgitused ja praktilised nõuanded

Hansavesti poole on pöördutud küsimustega, mis peamiselt puudutavad välismaalaste ehk ELi välistest riikidest pärit isikute töötamist Eestis. Nüansse selgitab Hansavesti jurist Nele Paluoja, kellel on tööjõu seadusandluses pikaajaline kogemus.

Välismaalaste töötamise õiguste ja probleemide üle arutledes on esmalt vaja selgitada välismaalasi puudutavaid mõisteid, mis omavahel küll haakuvad, ent samas kannavad endas erinevaid mõtteid.

Välismaalaseks, sh välistööjõuks peetakse Välismaalaste seaduse mõttes isikut, kes ei ole Eesti kodanik. Selleks on nii Euroopa Liidu kodanikud kui ka isikud väljastpoolt EL-i.

Renditööjõu alla liigituvad töötajad, keda nende tööandja rendib tasu eest kasutajaettevõtjale ehk klassikaliselt on tegemist kolmnurksuhetega, milles eksisteerivad tööandja, renditav töötaja ja selle töötaja kasutaja ehk kasutajaettevõtja. Töötajate rentimine ei ole piiratud kodaniku staatusega, st rentida võib nii Eesti elanikku kui ka välismaalast.

Renditööjõuna võidakse käsitleda ka hooajatöötajaid, keda võetakse tegema suuremahulisemaid töid olenevalt aastaajast: näiteks suvetöötajad turismisektoris ja samuti meedias sageli mainitud põllumajandustööde tegijad, sh maasikakorjajad. Loetelu, millised tööd loetakse hooajast sõltuvaks tegevusalaks, kehtestatakse igal aastal eraldi seadusandja määrusega.

Osaliselt võivad teatud isikud kuuluda kõikide mõistete alla. Hansavestile esitatud küsimustele vastamisel on siinkohal kasutusel termin renditööjõud nende töötajate puhul, kes on pärit Euroopa Liidu välistest riikidest, kuna nende inimeste tööjõu kasutamisega arvatakse rahvasuus olevat enim probleeme.

Samas, nagu alati, on mündil kaks poolt, kuid sageli leiab kajastamist negatiivsem vaatenurk. Ajakirjanduses laiemalt levinud ja kergelt kallutatud teemaarendused ei kanna alati edasi kõige objektiivsemat infot. Täpsemat teavet on võimalik küsida PPA migratsiooninõustajatelt otse Politsei- ja Piirivalveametist.

Välismaalaste ehk Euroopa Liidu välistest riikidest pärit isikute töötamist Eestis reguleeritakse Välismaalaste seaduse ehk VMSi alusel. Seadus sätestab töötamisele konkreetsed alused, peamiselt töötatakse lühiajalise töötamise registreeringu ehk LTRi või elamisloa alusel. Neid dokumente väljastatakse nii lihttöötajale kui ka spetsialistile. Erinevusi on vaid tööloale nõutavate miinimumtingimuste, näiteks töötasu või oskuste standardi osas.

Praegusel ajahetkel on välismaalased jaotatud Eesti seaduste täitmisel kahte gruppi: üks osa on Ukraina kodanikud ja teise osa moodustavad kõik muude kolmandate riikide kodanikud.

Tööloa ja viisa taotlemine välismaalasele. Tööloa taotleb töötajale tööandja, mitte kasutajaettevõtja. Tööloa taotlemisel tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveameti ehk PPA menetlejale seadusega kindlaksmääratud dokumendid. Kõik allpool loetletud alused on seadusest leitavad.

Lühiajalise töötamise registreeringu ehk LTRi taotlemisel tuleb esitada töötaja LTRi taotlusvorm, passikoopia, portreepilt, kodune aadress, telefon, e-posti aadress. LTR väljastatakse 455 päevaks, mille jooksul võib inimene töötada 365 päeva. LTRi maksumus on vastavalt taotlemise korrast elektroonilisel teel 48 € või posti teel 65 €. Kui tööandja on kätte saanud LTRi, tuleb töötajal taotleda viisat Välisministeeriumi konsulaadis. Kui töötajal on olemas biomeetriline pass, on tal võimalus tulla Eestisse ja taotleda viisat siin kohapeal. Viisa väljastatakse ühel korral maksimaalselt 465 päevaks, viisa maksumus on 100 €.

Elamisloa taotlemiseks tuleb esitada ka perekonnaandmed, varasem töökogemus, CV, taotleda Töötukassa luba töötamiseks jne.

Menetluse kestel teostab PPA tööandja usaldusväärsuse hinnangu, mis toodi seadusesse mõned aastad tagasi. Tegemist on menetleja subjektiivse hinnanguga tööandjale, võttes arvesse näiteks töötaja senist maksekäitumist ja tausta. Teoorias on tegemist mõistliku punktiga, kuid reaalsuses võib kellegi subjektiivne hinnang tuua kaasa probleeme. Näiteks, kui menetleja leiab vähese info pinnalt tööandja olevat ebausaldusväärse, võib ta teha umbkaudu 2kuulise menetluse vältel negatiivse otsuse. Otsuse edasikaebamiseks ja uuesti läbivaatamiseks kulub 3–4 kuud, mille jooksul töötaja enamasti liigub mujale tööle.

Näide: Hansavest on kulutanud palju aega vaidlemiseks lepingu vormi üle. Arusaamu, milline on PPA jaoks sobilik koostööleping VMSi järgi, on täpselt nii palju, kui on normilugejaid. Sageli on menetlusökonoomika mõttes lihtsam anda järele konkreetse menetleja soovile, kui ajada taga normist tulenevaid õigusi. 2020. aastal töötati välja sobilik leping mitme advokaadibüroo koostöös, kuid menetlejad leidsid selles siiski vajakajäämisi ja keeruline on leida tasakaalupunkte.

Seega on väga oluline enne esmase taotluse alustamist hinnata, kas kõik menetlemist takistavad asjaolud on aegsasti välistatud.

Välisriigi kodaniku tööle võtmine ei ole Eestis keeruline protsess, kogu vajalik nimistu on Välismaalaste seaduses ehk VMSis selgelt välja toodud. Vajalike dokumentide erinevus sõltub sellest, missugust töötamise luba taotletakse. Elamisloal on rohkem nõudeid kui lühiajalisel töötamisel. Kaitse saamisel tuleb selgitada ka muid asjaolusid (nt piiriületamise ja perekonna kohta). Küll aga on oluline mõista, mida välismaalase tööle võtmine tööandjale tähendab, kuna sellega kaasnevad lisariskid, mida kohaliku inimese palkamisel ei ole. Välismaalase tööle võtjal on täita vastavad kohustused.

Üldjuhul tagab kaitse saamine ehk olemuselt elamisluba välismaalasele suurimad õigused, sh näiteks elukoha registreerimine, autojuhilubade taotlemine, toetuse saamise õigus (nt perehüvitis ja isegi piiratud ulatuses pension). Kaitse annab samasugused õigused, kuivõrd oma olemuselt on tegemist samuti elamisloaga, kuid kaitse staatuse võib kergelt ära võtta, kui isik vabatahtlikult ei naase koduriiki või on muu riigi piiril asudes keeruline tõendada tema õigust Eestis viibida.

Reaalselt võib tööandjale olla parem ja odavam maksta kaitse saanud isikule miinimumpalka, mis võib olla madalam töötasu kui LTRi alusel töötades, ent talle tagatakse Eesti riiklikus arstiabi süsteemis Tervisekassa võimalused. Teine isik eelistab pigem töötada välismaise tööandja heaks, loobuda Tervisekassast ja teenida suuremat töötasu.

Nagu eeltoodust järeldub, ei saa sellele küsimusele anda ühest vastust. Kokkuvõtvalt öeldes sõltub töötamise aluse valik konkreetse isiku ehk tööotsija vajadustest.

Ukraina kodanikel on Eestis võimalik töötada elamisloa või tööloa alusel, seaduses toodud erialusel ning rahvusvahelise, ajutise või täiendava kaitse alusel.

Lühiajalise Töötamise Registreeringu alusel saavad tööluba taotleda kõik välismaalased, kellel puudub muu seaduslik alus Eestis töötamiseks ja kes ei kuulu Ukraina erireegli või kaitse staatuse alla. Nendele töötajatele (näiteks USA-st, Egiptusest või ka jätkuvalt Ukrainast) kehtib keskmise töötasu nõue (1548 eurot brutotöötasuna). Täiendavalt rakenduvad:

1.töötamise registris registreerimise kohustus;

2.LTRil märgitud Kasutajaettevõtte vahetumisel PPA teavitamiskohustus uuest välismaalase töötamise asukohast.

Välismaalaste seaduses § 30914 ja § 30915 toodud erialused Eestis töötamise kohta kehtivad vastavalt seaduses ettenähtud ajale, eelduslikult kuni eriolukorra lõppemiseni Ukrainas.

1. Isik, kes viibis 24.02.2022 Ukrainas ja lahkus sealt sõja puhkemise tõttu, võib Eestis töötada (ja viibida) tööloa vabalt.

2. Isik, kes viibis Eestis enne 24.02.2022 tööloa alusel, võib peale tööloa lõppemist jääda edasi Eestisse ja jätkata tööd ilma seadusest tulenevat töötamise võimalust eraldi registreerimata.

3. Isik, kes saabus Eestisse peale 24.02.2022, võib riigis viibida ja asuda siin tööle ilma eraldi luba taotlemata.

Iga Ukrainast pärit isiku puhul tuleb eraldi veenduda, kas temale kehtib nimetatud seaduslik alus. Oluline on mõista, et isik pidi seaduses mainitud kuupäeval viibima kas Eestis või Ukrainas. Seega, näiteks Ukraina kodanik, kes puhkas Hispaanias 24.02.2022, selle normi alla ei kuulu.

Sellisel alusel töötavale töötajale tuleb garanteerida töötasu, mis on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala, kus tööle asutakse, Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 0,8 korrutisega. Tegevusala keskmise brutokuupalga arvestamisel võetakse aluseks Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK tähtkood. Muus osas kohalduvad kõik tavalise töötamise tingimused (TÖR kanded, maksukohustused, ohutus jne).

Seaduse erialusel töötamise suurimaks riskikohaks on piiride ületamine, kuna neil inimestel puudub viibimis- või töötamisalust tõendav dokument (varasemalt oli selleks viisa või LTR). Näiteks Ukraina külastamiseks või perega reisimiseks Euroopa Liidu riikides on soovituslik taotleda reisimiseks turistiviisa.

Kolmas alus töötamiseks on kaitse. Korrektselt väljendudes ei saa seda nimetada otseselt töötamise aluseks, aga kui välismaalane saab ühe kaitse liikidest, tekib tal ajutine õigus elamisloal märgitud aja jooksul Eestis viibida ja töötada. Isik on seejärel võrdsustatud Eesti kodanikuga ning talle tuleb tagada vähemalt miinimumtöötasu.

1. Ajutist kaitset võimaldatakse taotleda isikul, kes saabusid Eestisse peale sõja puhkemist 24.02.2022.

2. Rahvusvaheline kaitse on mõeldud isikutele, kes ei mahu ajutise kaitse kohaldamisalasse, kuid kellel ei ole võimalik pöörduda tagasi koduriiki või soovivad seaduse asemel töötada kaitse alusel. Selle kaitse suurimaks miinuseks on asjaolu, et koduriiki naastes on võimalus rahvusvahelise kaitse staatus isikult ära võtta.

3. Täiendav kaitse on rahvusvaheline kaitse, mis on meede, mida saab rakendada välismaalase suhtes, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle osas on arvata, et tema päritoluriiki tagasisaatmine võib tuua kaasa tõsise ohu.

Kaitse temaatika puhul tuleb silmas pidada, et tegemist on ajutise meetmega kaitse ja esmaste õiguste andmiseks välismaalastele teises riigis, kuhu nad on sunnitud asuma. See meede pole mõeldud reisimiseks ja on võimalus argumenteerida, kas ja kui laialt tuleks välismaalastele õigusi anda või neid piirata. Millise konkreetse staatuse alla isik kõige paremini sobitub, hindab kõige paremini Politsei- ja Piirivalveamet.

Igal Euroopa Liidu liikmesriigil on õigus määrata oma riigis kehtivaid nõudeid töötamisele ja viibimisele. Näiteks, seaduse alusel töötamine ja viibimine Eestis ei ole kehtiv Poolas, kelle vaatenurgast vaadates on tegemist illegaaliga Euroopas, kuna tema viibimisaeg Schengeni ruumis on ületanud lubatud määra ja isik peaks naasma Eestisse või oma koduriiki.

Samamoodi, vähemalt teoorias, kui isik on saanud rahvusvahelise kaitse staatuse muus riigis, näiteks Ungaris, siis ei peaks ta seda enam saama Eestis või kindlasti ei anna see alust Eestis viibimiseks ja töötamiseks. Praktikast on aga näha, et see päris selliselt siiski alati ei toimi ja isikud on saanud kaitset mitmes erinevas riigis.