Hirm vilepuhujate ees? Asjatundjad pakuvad lahendust

Vilepuhujate kaitse seadus on tekitanud ettevõtjates hirme võimalike alusetute ja negatiivsete kaebuste laviini ees, kuid avatud sisekultuuriga ettevõtetel pole midagi karta rääkis Telia isikuandmete kaitse eksperdi Andrus Hinrikus.

“Kui ettevõttel hakkabki tulema hästi palju kaebusi selle liini kaudu, siis võib-olla on see hea tagasiside ka ettevõtte juhtkonnale, et varasemalt puudus võimalus avatult neid probleeme rääkida või ennetav tegevus”, ütles Hinrikus. “Meil on 1500 töötajat, sadu tuhandeid kliente ja sadu partnereid ning meie räägime siin kümmekonnast kaebusest aastas, mis tuleb läbi selle süsteemi,” lisas ta.

Välise menetleja vajadus võib tulla keerulisemate kaebustega. Grant Thornton Balticu õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits avas üht markantset ahistamise juhtumit, kus ettevõte ei tegelenud kaebusega ja probleem eskaleerus sellepärast, et töötaja teavitus pandi nii-öelda sahtlisse. “Kui oleks olnud sisemine või väline menetleja, siis ta oleks pidanud sellega tegelema seaduses sätestatud tähtaja järgi,” rääkis Tiits. “Kui see juhtkonnani jõudis, siis oli asi juba väga hapu.”

Siiski on vilepuhuja kaitse seadus ka vajalik ettevõtte mainekaitseks, et töötaja saaks rääkida oma probleemidest usaldusväärsele inimesele ja probleemid saaks lahendada ettevõtte sees või välise menetleja abiga. “Alati on hea, kui kõik probleemid tulevad välja ettevõtte sees ja neid on võimalik ettevõtte sees lahendada, kui et töötajal ei ole muud võimalust, kui minna kuhugi avalikkusele oma probleeme rääkima,” ilmestas Hinrikus.

Kuula saatest “Kasvukursil”, millised kaebused vilepuhujasüsteemist tulevad, kuidas see aitab kaitsta ettevõtte mainet ning mida teha, kui kedagi tööl ahistatakse, kiusatakse või rikutakse muid õigusi.

Intervjueeris Ireene Kilusk.

Foto: Andras Kralla.