Paindlikkuse lõhe

Ent üks kummaline kahel inimesel vahet tegemise vorm on jäänud meil peaaegu tähelepanuta. Lugu selles, et paindlikku töötegemist võimaldatakse enamjaolt ainult kõrgelt haritud ja pika töökogemusega inimestele. Kui sul aga kraadi pole ja kogemust kipub kah nappima, võid paindlikust töötegemisest ainult unistada.

Eks sellel ole ju omamoodi loogilisi põhjusi. Põhiliselt muidugi see, et hea ettevalmistuse ja korraliku kogemusega töötaja puhul on mõistlik eeldada, et tal ei tule kupja kombel seljas elada. Nupukas inimene, küll ta ise teab, millal ja kuidas tööd teha, et see parimal võimalikul viisil tehtud saaks. Haritud ja kogemusega inimene on ju usaldusväärne. Lisaks on ta reeglina ka vanem, mistõttu on ootuspärane arvata, et kui ta töögraafik paindlikuks lasta, ei lähe ta süllekukkunud aega jumal teab kuhu veetma.

Aga mis saab siis, kui sa pole ei magister ega röögatu töökogemusega veteran? Tulid alles mõne aja eest tööle, kuid oled vähemalt enda arvates piisavalt taiplik, et oma töökorraldust ise organiseerida? Midagi pole teha, esmalt pead end „tõestama”, enne kui paindlikku töötegemist isegi unes näha.

Tegelikult oleme kõik ühtviisi võimekad (või võimetud) töötajad, sõltumata kogemusest või diplomist. Me oleme kõik inimesed oma nõrkuste ja tugevustega. Ja nõrkustest hoolimata on meie pea küljes kõrvad ning kolba sees aju.

Kui tööandja suudab (ükskõik mis taseme) töötegijatele ära seletada, miks on tema töö oluline (nii firmasiseses kui ka laiemas mõttes), suudab igaüks suurema vabadusega palju parema tulemuseni jõuda.

Töötajal on vaja teada oma töö eesmärki ehk kohta, kuhu selle töö tegemisega jõuda tahetakse. Ja loomulikult vajab iga töötaja – haridustasemest ja kogemusest sõltumata – tagasisidet. Mitte ainult halba, nagu Eestis kipub pahatihti juhtuma. Positiivsel tagasisidel on teinekord suurem jõud kui sümboolsel palgatõusul või aknaga nurgakabinetil. Vabadus ja paindlikkus on iga taseme töötaja jaoks väärtus – see kinnistab neis vajalikkuse tunde ning paneb nad lõppkokkuvõttes paremat tööd tegema.

Seda ju iga tööandja oma töötajatelt eeldabki, või mis?