Personali Praktik, detsember 2019

Üks teema ei jäta meid ka pühade ootel. Heade inimeste leidmine organisatsiooni on jätkuvalt üks suuremaid personalitöö väljakutseid. Tööjõukriisist, selle põhjustest, trendidest ning võimalikest lahenditest räägivad ajakirja veergudel Heigo Kaldra ning Kirke Altrov Manpowerist. Oma värbamiskogemust jaekaubanduses Stockmannis jagab persooniloos Janne Lõhmus-Oselein. Katri Jürine annab nõuandeid välismaalaste värbamiseks. Paindlik tööaeg ning tööajakorralduse küsimused on motivaator ühest ettevõttest teise liikumiseks. Egle Saska jagab selles osas praktilist nõu. Ilona Lott juhib tähelepanu olulistele tegevustele tööandja brändi kujundamisel.

Moonika Meltsa kirjutab ootustest personalijuhtidele. Milline peaks olema tänapäevane personalijuht? Kas teie olete tulevikuks valmis? Mida peaksite enda juures arendama, muutma? Need on teemad, millega on just aasta lõpus hea tegeleda. Tähendab ju aastanumbri muutus ja uue aasta lähenemine ka uute ootuste ja plaanide kujundamist. Kasutagem siis pikki pühi, et ka enda karjääri ja tööalase professionaalsuse peale mõelda ning uueks aastaks plaane teha.

Ilusat jõuluootust!

Ene Olle

2018. aastal värvati Brandemi andmetel enim töötajaid kaubanduse valdkonnas, ületades aastaga 36 000 töötaja piiri. Suurimates tööjõuportaalides vaatavad klienditeeninduse kategooriates vastu tuhanded pakkumised. Stockmanni värbamisspetsialisti Janne Lõhmus-Oseleini sõnul on kõige tähtsam olla kiire, sest muidu haarab keegi teine hea kandidaadi endale.

Praktikas esineb erinevaid töötasu kokkuleppeid. Sageli soovitakse töötajat hea töö tegemise eest premeerida lisatasudega. Kokkuleppeid tehes tuleb olla kindel, et need on töötajale arusaadavad ja õigusaktidega kooskõlas.

Oleme Eestis tegutsev rahvusvaheline ettevõte ning plaanime saata töötajad tööülesandeid täitma tütarettevõttesse Rootsi. Eesti töötajate tööd korraldab Rootsis sealne ettevõte. Mida peaksime töötajate lähetamisel silmas pidama? Millise riigi seadusandlus töötajatele kohaldub? Kas töötajate staaži Eesti tööandja juures saab lähetuse ajaks peatada?

Elame maailmas, mida iseloomustab keeruline, segmenteeritud, polariseeruv ja üha enam kihistuv ühiskond. Uuringufirma Mercer uuringu „Global talent trends 2019” järgi valivad tööle kandideerijad organisatsioone üha sagedamini isiklike väärtuste järgi. Tänapäevastes töösuhetes ei toimi enam industriaalühiskonnale omane tööandjakeskne lähenemine. Infoühiskond on toonud kaasa murrangulised muutused hoiakutes ja ootustes tööle. Uue põlvkonna töötajad ootavavad juhtidelt, et nad oskaksid motiveerida ja tunnustada erineva tausta ja väärtustega inimesi.

Tööjõuturg on kriisis, aga asjaosalised kipuvad üksnes enda nina ette vaatama. Olukord läheb veel hullemaks, kui peagi midagi ette ei võeta. Kuidas ja miks me üldse taolisesse kriisi jõudsime?

Tööjõu vähenemine, põlvkondade dünaamika tööjõuturul ja muutuv tegevuskeskkond soosivad kahte suurt trendi: paindlikkust ja lihttööde vähenemist. Eesti Arenguseire Keskuse uuringute järgi soovib iga aastaga aina rohkem töötajaid paindlikku tööaega või -kohta. Paindlikku tööaega pakutakse Eesti organisatsioonides enim teenuste ning finants- ja kinnisvaravaldkonnas.

Eleanor Roosevelt on öelnud: „Õppigem teiste vigadest, sest me ei ela nii kaua, et jõuaksime kõiki vigu ise teha.” Kirjeldame tavalisi möödalaskmisi, mida tööandja mainekujunduses tehakse.

Kui praegu oodatakse personalijuhtidelt peamiselt värbamis-, hindamis-, arendus- ja tasusüsteemide haldamist ning strateegilist partnerlust juhtidega, siis lähitulevikus tuleb tähelepanu pöörata enda ja teiste strateegilisele juhtimisele ning IKT-oskuste arendamisele.

Uuel töökohal alustamine on ühest küljest väga põnev, kuid ka stressitekitav ja aeganõudev. Mida aga tunnevad välismaalased, kelle jaoks on uus ka keel ja kultuur? Kujutlege, et satute Indiasse Jaipuri ning taksojuht peatab auto keset linnaväljakut. Inimene, kes pidi teid vastu võtma, pole veel saabunud. Uudistate ümbrust ega saa suurt millestki aru. Kõik on võõras keeles, inimesed teistsugused, möödujad uudistavad teid pika pilguga, mõni julgem ehk küsib, kas saab aidata ... Täpselt nii tunneb end keskmine välismaalt värvatu meie jaoks nii turvalises ja tuttavas kohas. Kuidas seda muuta ning millele tähelepanu pöörata?

Töökeskkonnas muutusi tehes on oluline kaasata töötajad, sest kui juhtkond teatab selgitusi jagamata, et töötajad paigutatakse ümber või öeldakse, et enam polegi kindlaid töökohti, ehmatab see inimesed ära ja tekitab trotsi. Disainibüroo Ruutu Kuus tegevjuhi Rasmus Kabuni sõnul ei peaks tööruumide muutmise mõtte taga olema juhi ega juhatuse otsus. Algataja võiks pigem olla personaliinimene, kes on märganud vajadust muutuse järele.

Miks muutused ei täida eesmärki? Miks kiire tempoga kaasneb tihti läbipõlemine? Kas õnnelik, inspireeritud ja suure töövõimega töötaja jääbki vaid juhi ja personalijuhi unistuseks? Uurimuse järgi arvab üheksa juhti kümnest, et agiilsus on organisatsioonile edu saavutamiseks kriitilise tähtsusega ning muutub tulevikus aina tähtsamaks (McKinsey Quarterly). Samas vaid 10% juhtidest on piisavalt paindlikud ja tõhusad ning suudavad tänapäevases turbulentses keskkonnas läbipõlemist vältida (Forbes Magazine, 2017). Agiilsusest on saanud müütiline olend: kõik räägivad sellest, kõik otsivad seda, kuid vähesed on näinud.

Pealkirja lugedes võis tekkida küsimus, kas aasta toredaimal ajal töötamisel saab üldse eeliseid olla, aga neid võib olla üllatavalt palju – rahulikumast töölesõidust ja tühjast kontorist võimaluseni põgeneda tüütute naabrite ja sugulaste eest.

Kingitus ülemuselt näitab, et ta hindab oma töötajaid. Mis aga on meeldejääv, kasulik ja taskukohane ning ei maandu otse prügikasti, kui töötaja koju jõuab?

1. Kontorikaunistused. Kaunis ümbrus töökohas motiveerib. Töölauale sobivad väikesed taimed, pildiraamid, pliiatsihoidjad või püsikalendrid teevad rõõmu igale töötajale.

Prantsusmaal töötav singapurlane sattus kahel korral hätta personaliosakonnaga, sest saatis tööga seonduvaid kirju väljaspool firma ametlikku tööaega.

Singapuri suurim pank DBS kasutab heade varade planeerimise konsultantide valikul juturoboti abi. Kanadas tehti aga uuring, mille kohaselt käib valdav osa inimestest haigena tööl.

Hiljutisest uurimusest selgus, et India Y-põlvkond ihkab rahast enam kindla töökoha säilimist ning head tasakaalu töö- ja eraelu vahel, mistõttu eelistatakse töötamist panganduses ja riigiasutustes.