Juba aastaid räägitakse aktiivselt elukestvast õppest ja selle olulisusest. Üha kiiremini muutuvas teadmistepõhises maailmas on väga oluline oskus analüüsida senist praktikat ja olla avatud uutele käsitlustele. Just sellest tuleneb ka elukestva õppe olulisus.
- Personalijuhtimise aastauuring kinnitab, et Eesti personaliinimesed õpivad peamiselt võrgustike kaudu, selgitab Helen Pärli võrgustike tähtsust. Foto: Meeli Küttim
Et elukestvast õppest saaks uus normaalsus, on oluline muuta ühiskonna arusaama õppimisest. Õpe ei pea tingimata toimuma vaid akadeemilises tasemeõppes või täiendõppe- ja koolitusprogrammide kaudu. Selleks, et omandada uusi hoiakuid, teadmisi ja oskusi võimalikult kiiresti ning püsida muutustega samas tempos, tulebki kasutada erisuguseid õpivorme. Üha olulisemaks muutuvad just informaalsed õppimise viisid.
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.