Suure saavutusvõimega meeskondade arendamine – mida teevad head juhid teisiti?

Pidev surve tulemuste saavutamise nimel teeb meeskonnast „masina“: inimesed on väsinud, nii mõnigi soovib lahkuda ja pinged aina kasvavad. Sageli on probleemiks ka ebakindel majanduskeskkond. Kuidas sellises olukorras edukalt edasi liikuda?

Juhina peame eristama meeskonna tulemuslikkust ja pikaajalist saavutusvõimet. Suur saavutusvõime tähendab ühtlaselt heade tulemuste saavutamist pikemal perioodil. Selleks, et meeskond oleks tugev ja saavutused märkimisväärsed, peaksime juhtidena vaatama meeskonna tegemistele kui maratonile, mitte sprindile. Head juhid hoiavad tähelepanu keskpunkti mõõdetavatel tulemustel ja toetavad samal ajal oma meeskonna võimekust pikal distantsil. Saavutusvõimet meeskonnas toetab koostöö – kindlustunne, et koos saadakse hakkama. Kindlustunnet toetab jagatud eesmärk, ühised väärtused ja üksteise toetamine probleemide lahendamisel.

Pikale kestmisele ja kõrgele saavutusvõimele aitavad kaasa tegurid, mida meeskonnajuht saab oluliselt mõjutada oma sõnade ja tegudega.

Suure saavutusvõimega meeskond vajab vastu pidamiseks pikemaajalist plaani ja sisulisi tegevusi kolmel suunal: 70 protsenti ajast töötame olemasolevate projektidega, 20 protsenti kulub olemasoleva äri arendamiseks uute tegevustega ja 10 protsenti ajast pühendame innovatsioonile ning uute lahenduste väljamõtlemisele. Tundub lihtne, kuid kui aeg on keeruline ja vaja on kiireid tulemusi, kipub tasakaal kaduma. Maratonist saab tihti sprint, kus keskendume ainult töös oleva projektiga finišisse jõudmisele.

Juhina saame olla eeskujuks, eestkõnelejaks ja suunaseadjaks. Oluline, et mõtleksime samal suunal: meeskonnaliikmete mõttemudelite arendamine määrab suhtumise endasse ja teistesse. Meeskondlik õppimine keskendub koostöö- ja kuulamisoskuse arendamisele, et üksteist mõistetaks tõrgeteta ning otsused oleksid suunatud lahenduste leidmisele. Üheks õppimise võimaluseks on näiteks tööülesande välise podcast’i ühiskuulamine või mõne raamatu ühislugemine koos meeskonnaga. Et pikalt kesta, peame meeles pidama, et ühesuguse visiooni arendamine ja hoidmine tähendab enamat kui vaid keskendumist ettevõtte ärimissioonile.

Oluline pole mitte see, kes ma juhina olen, või kuidas ma juhina väljapoole paistan, vaid see, mida ma meeskonnajuhina teen. Kas oskan panna oma meeskonna tööle nii, et tööülesanded põhineksid töötajate tugevustel ja igapäevatöö avaks meeskonnaliikmete potentsiaali ja anded? Suure saavutusvõimega meeskondades on olulisel kohal küsimus, et kas teeme iga päev seda, mida kõige paremini oskame.

Juht saab toetada meeskonnaliikmete isikliku meisterlikkuse arendamist ja pöörata tähelepanu isiksuse terviklikule arengule. Teame, et inimese usk oma võimetesse on väga oluline. Kui inimene usub, et ta saab ettevõetuga hakkama, siis suureneb ka soov pingutada. Suurem usk iseendasse viib kõrgemate ootusteni ja need omakorda suuremate eesmärkideni. Eesmärgid omakorda mõjutavad positiivselt saavutusvajadust. Juht saab juhendamise, tagasiside ja meeskonnasisese koostöö organiseerimise kaudu meeskonnaliikme eneseusku toetada ja arendada ja suurendada saavutusvajadust ning tulemuslikkust. Kõrge saavutusega meeskond vajab maratonil selget fookust ja juhi toetust koostööle.