• 04.01.23, 14:26

Eksperdid soovitavad: millised kompetentse arendada 2023. aastal?

Küsisime Äripäeva Akadeemia ja IT Koolituse tippkoolitajatelt, milliseid kompetentse soovitavad nemad 2023. aastal arendada ja miks. Olulisimad märksõnad, millele tähelepanu pöörata, on juhtimine muutlikus keskkonnas, digiteadlikkus ja küberturvalisus, koostöö- ja suhtlusoskused ning juhi eneseteadlikkus.
Eksperdid soovitavad: millised kompetentse arendada 2023. aastal?
  • Foto: Pixabay
Anneli Ohvril: „2023. aasta märksõna on kahtlemata muutused ja nendega kohanemine. Juhid seisavad kahe tule vahel – väliskeskkond nõuab viivitamatut tegutsemist, samas kui töötajad ootavad tööandjalt just nüüd turvalist ja stabiilset keskkonda ning vastuseis muudatustele on varasemast veelgi suurem. Muutuste juhtimine on kompetents, mida on vaja pidevalt täiendada, et olla ise muutuste rooliratta taga, mitte lasta end hoovustel triivida teadmata suunas.“
Thea Sogenbits: „Juhi tööriistakast koosneb praktilistest oskustest, kompetentsidest ja suhtumisest. Valmistudes eelseisvaks, tuleb osata näha pusletükkides tervikut ning teha muutuvates oludes enda ja organisatsiooni jaoks parim valik. End ümbritseva tajumine ning seoste loomine ärimudelite, riskide, vastavusnõuete ja eesmärkide vahel, samuti seostamine inimestega aitab saavutada edu ja ka tormistes oludes pinnal püsida.“
Mare Pork: „Juhi tõeline enesekindlus tuleb just kriisiaja eksamite edukast läbimisest. Mida paremas kontaktis on juht iseenda ja oma inimestega, seda vingem on tema vaimne vastupidavus – löökidest taastumise jõud ja kriisidest väljumise kiirus: pidage meeles, et ukrainlasi õpetatakse sõdima heatujuliselt! Kriiside läbimise kogemusest on võimalik tunda nii sisemist rahu kui rõõmu.“
Jari Kukkonen: „Ebakindlatel aegadel tuleb juhil arendada endas sisemist kooskõla ning see nõuab teadlikkust oma päris motiividest ja väärtustest. Kui juht ütleb, mida ta mõtleb, ja teeb, mida ütleb, on tulemuseks kooskõlaline käitumine, mis aitab kollektiivis turvatunnet edendada. Turvatunne ja omavaheline usaldus loovad aluse meeskondlikule edule.“
Jakob Saks: „Vana hea stabiilsus on mõneks ajaks seljataga, terved ärimudelid, koostöötingimused, kokkulepped, suhted – kõik on radikaalse surve all ja selliste muutuste keerises jäävad ellu vaid kohanejad! Kohanemine tähendab muuhulgas väga häid läbirääkimisoskusi – oskust rääkida läbi koostöö tingimused ja saavutada uued kokkulepped, mis aitaks ellu jääda. Samal ajal on oluline saavutada ka sügavamaid suhteid, mis peavad vastu ka rasketele aegadele.“
Tõnu Lehtsaar: „Juhi töö tähendab ka konfliktide ennetamist ja lahendamist ning sealjuures on oluline mõista, mis on suhtlemiskonflikt, kuidas see tekib ja areneb. Pingelisel ajal on konflikte palju ning nende analüüsimise ja lahendmise oskus aitab juhtidel ja vastutajatel paremini oma rolli täita. Rahu on parem kui sõda, mõistmine on parem kui mittemõistmine ja koostöö on olulisem kui omaette nokitsemine.“
Ülle Pind: „Tehnoloogia arengu tõttu tuleb meil tööelus konkureerida tehisintellektiga, õppida seda arendama ja olla eestvedajateks. Digioskused aitavad tööd teha targemalt ja efektiivsemalt, ent sama oluline on õppida oskusi, mis eristavad meid tehisintellektist – oskust suhtleda, analüüsida ja teha järeldusi. Muutunud töökeskkond on toonud meile jäädavalt kaugtöö ja tööelu paindlikkuse, mis eeldab sootuks oskuslikumat enesejuhtimist, oskust kasutada selleks erinevaid vaimseid praktikaid ning suhtlemis- ja kommunikeerimisvõimet, samuti oskust ja tahet teha väga head meeskonnatööd.“
Tiina Saar-Veelmaa: „Tulevikuoskusi iseloomustab mitmekülgsus, mistõttu on üha olulisem tasakaalu saavutamine. Juhtidelt oodatakse aina enam ehedust, avatust ja julgust olla haavatav ning võimekust oma inimesi kaasata, peame õppima rohkem märkama teist inimest enda kõrval ning arendama empaatiat ja sallivust erinevuste suhtes. Muutlikus keskkonnas aitab ellu jääda säilenõtkus, mis on justkui psühholoogilise muskli treenimine vastupidavuse suurendamiseks, ning uute lahenduste leidmiseks tuleks julgelt unistada ja õppida kasutama disainmõtlemise võimalusi.“
Stig Garlund: „Tänaseid maailma sündmusi vaadates on kindel, et 2023. aasta fookuses on tehnoloogia ja arvutid. Pole vahet, kas oled juht, analüütik või spetsialist – kindel on see, et IT puudutab meid kõiki, ning et selles arengus kaasa lüüa ja asjadest mitte maha jääda, tuleb mõelda enda peale. Oskus infotehnoloogiat enda kasuks tööle panna, suutlikkus hankida teavet ning seda analüüsida ja rakendada, aitab avada kogu ettevõtte äripotentsiaali.“
Henn Sarv: „Peamine on tunda oma tegevusvaldkonda ja hoida end samavõrra kursis ka IT-valdkonna arengutega – süsteemid, tehnoloogiad, nende kasutusvõimalused. Järjest olulisemaks muutub ka ärianalüüsi võimekus – oskus kogu teave enda kasuks tööle panna.“
Lauri Antalainen: „Valmisolek aastaks 2023 on võimalik saavutada ainult digiteadlikkuse ja -oskuste arendamise kaudu. Ettevõte, mille protsesside elluviimise keskmes on Exceli tabelid, ei saa enam olla edukas, samuti pole enam kõigi digiküsimuste vastuseks üks ja kõikvõimas ERP-süsteem. Edu saavutavad ettevõtted, kus ehitatakse oma IT-infrastruktuuri üles mikroteenuste põhimõttel, rakendades praegusele digiajastule kohaseid tööriistu, ning ellu jäävad need, kes suudavad oma protsesse järjepidevalt automatiseerida ja digiteerida.“
Kui soovid, et alanud aasta oleks sinu, su meeskonna ja kogu ettevõtte jaoks edukas, siis tule Äripäeva Akadeemia ja IT Koolituse koolitustele.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.11.24, 15:59
Schneider Electric: palgapakkumine ei taga jätkusuutlikku tulemuslikkust
Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele