Personalijuhina tööl välismaal: Helo Tamme ja Ly Malki kogemuslood
Helo Tamme 10. augustil toimunud virtuaalkohvikus pealkirjaga „Eesti HR-id välismaalˮ jagas Helo Tamme Jüri Saarma eestvedamisel koos Ly Malkiga oma kogemusi sellest, kuidas on personalijuhina elada ja töötada välismaal.
Ly Malk on töötanud värbajana juba 2003. aastast. Peale ABB on ta muu hulgas töötanud Kõrgemas Sõjakoolis, Mainoris, Tallinna ülikoolis ning värbamis- ja reklaamiagentuurides. Tal on Tartu ülikoolist psühholoogia magistrikraad.
Malk on praegu ABB Ida-Euroopa regiooni värbamisjuht ja tema töökoht asub Krakówis, Poolas, kus ta on elanud nüüdseks üle aasta. Ta juhib värbamist 11 riigis: Poola, Tšehhi, Bulgaaria, Ungari, Türgi, Venemaa, Slovakkia, Sloveenia, Rumeenia, Iisrael ja Kasahstan. Tema tiimis on 23 värbajat ja sourcer’it kuuest rahvusest. Aastas täidetakse 1500–2000 ametikohta, s.o 15% kogu ABB globaalsest värbamismahust.
Helo Tamme on töötanud alates 2008. aastast ettevõttes ISS. Ta on seal olnud Eesti, Baltikumi, Venemaa ja Baltikumi ning Uus-Meremaa personalijuht ja praegu tegutseb ta grupi globaalse projektijuhina.
Tamme on Eesti personalijuhtide LinkedIni grupi looja ja üks eestvedajatest, ta kuulub ka PARE juhatusse, on Tallinna majanduskooli lektor ja kirjutab värbamisteemalist blogi.
Välismaa kogemus tuleb Tammel ISS Uus-Meremaa personalijuhi ametist, mida ta tegi ligi kaks aastat.
Seotud lood
Paljud tööandjad vajavad välistööjõudu. Selleks, et kõik oleks seaduspärane, korrektselt vormistatud ja korraldatud, tuleb teada välismaalase palkamise reegleid.
1. juulist pikeneb isapuhkus 30 päevani, vanemahüvitise maksmine muutub paindlikumaks ja jõustuvad kümned muudatused seoses välistööjõuga. Kokku jõustub juuli esimesel päeval ligi 40 õigusakti, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
Koroonakriis ja piirangud erinevates sektorites on viimase aasta jooksul tööotsijate arvu märkimiväärselt suurendanud. Paljudes toiduainetööstustes aga töökäsi napib. Miks see nii on ja kuidas probleemi lahendada?
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.
Enimloetud
Viimased uudised
Heli Raidve: "Käsundusleping ei saa olla suuline!"
Üritused
Hetkel kuum
Lisaks veel paar näpunäidet
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele