Seoses ülemaailmse pandeemiaga on paljud tööandjad olukorras, kus ei jätku enam vahendeid töötajatele senise töölepingujärgse töötasu maksmiseks ning soovitakse kriisi ajaks töötasu vähendada.
COVID-19 viiruse kiiret levikut ja sellega kehtestatud erimeetmeid ei saanud tööandjad ette näha ja nendega arvestada, sh hoiduda näiteks enne eriolukorra kehtestamist investeeringute tegemisest. Nüüd on aga paljud tööandjad olukorras, kus loodetakse kriisi lõppemisel töötajatele uuesti tööd pakkuda, kuid vahepealsel ajal ei olda suutelised kokkulepitud töötasu maksma, mistõttu soovitakse töötasu seniks vähendada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
2019. aastal oli palgatöötaja keskmine brutotulu kuus 1317 eurot, mis on 83 eurot rohkem kui aasta varem. Kuu keskmine brutotulu suurenes aastaga 6,7%.
Aprilli alguses alustas Eesti Töötukassa töötasu hüvitise maksmisega töötajatele, kellele pole kokkulepitud mahus võimalik tööd anda või töötasu maksta. Toome välja töötukassa vastused enim levinud küsimustele meetme kasutamise kohta.
Statistikaameti kodulehel saab nüüd võrrelda enda palka teiste sama ala töötajatega.
Töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorraliste asjaolude tõttu märkimisväärselt häiritud. Hüvitise taotlemise protsess tekitab aga mitmeid küsimusi.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.