3 soovitust kontoritöötajale, et kaitsta oma silmi tööl

Kontoritöötajate seas on väga levinud kuiva silma sündroom. „Silmade kuivus tekib siis, kui silm ei saa varustatud piisavalt pisaratega või ei ole pisarate koostis hea,” selgitab proviisor Aleksandr Sei. Ta lisab, et kuiva silma sümptomiteks on liigne pisaravool, silmade punetus ja ebamugavust tekitav, hõõruv, sügelev või kraapiv tunne silmades. Esineda võib ka hägune nägemine ja ülitundlikkus valgusele.

Kontoriruumides on silmadele ebasoodsad tingimused ja ka kontoritöö iseloom ei mõju silmadele hästi. „Näiteks kasutatakse enamikus kontoriruumides konditsioneeri. See loob küll meelepärase temperatuuri, kuid samal ajal kuivatab õhku. Pikaaegne viibimine kuiva õhu käes tekitabki silmade kuivust,” selgitab Sei. Lisaks silmadele kannatab kuiva õhu käes ka nahk ja hingamissüsteem.

Pikalt arvuti ees töötamine on teine levinud silmade kuivuse põhjus. Pikaldane arvutiekraani vaatamine vähendab inimese silmade pilgutamise arvu, mille tagajärjel saavad silmad vähem niisutatud. Silmadele ei mõju hästi ka monitoride erk sinine valgus. Ka kontoriruumide liiga ere kunstvalgus või siis teistpidi liiga halb valgustus võib põhjustada kuivi silmi.

Kõige mõistlikum on silmakuivust ennetada, tegeles seda põhjustavate teguritega. Aleksandr Sei esitab kolm-neli soovitust, kuidas oma silmi kontoris töötades kaitsta.

• Alustuseks tuleks valida kontori riietus, mis võimaldaks võimalikult vähe konditsioneeri kasutamist. Kaaluda võiks ka kontorisse õhuniisutaja soetamist.

• Arvuti ees töötades tasub meeles pidada, et silmi tuleb pilgutada. Hea oleks teha iga 20 minuti tagant pooleminutilised vaheajad kaugusesse vaatamiseks. See aitab silmadel lõdvestuda ja vabaneda arvutiekraani vaatamisest tekkinud pingest.

• Arvutiekraan võiks olla seadistatud nii, et see kiirgaks võimalikult vähe sinist valgust. Valdavale osale tänapäeva arvutitest saab seadistada silmadele võimalikult sõbralikku kollakat valgust.

Silmakuivusele saab leevendust apteegis müüdavatest pisaratele sarnastest silmatilkadest, mille eesmärk on silmade ajutine niisutamine. „Valikus on nii väga lihtsa koostisega silmatilkasid kui ka mitmekomponendilisi, nii lühikese kui ka pika säilivusajaga ja nii tilga kui ka geeli kujul. Ka dosaatorpudeleid on mitut sorti,” räägib proviisor. Igaühele sobivamad silmatilgad aitab välja valida apteeker.

Apteekides leiab ka niinimetatud silmavitamiine, mis turgutavad silmi ja nägemist. Nende preparaatide koostises on tihtipeale sellised ained nagu vitamiinid C, E, A, aga ka tsink, seleen, luteiin, zeaksantiin, oomega-3-rasvhapped ja mustikaekstrakt. Sei soovitab silmapreparaate sagedase silmakuivuse korral võtta kuuridena.

Proviisori sõnul on pidev ekraani taga töötamine ohutu vaid juhul, kui arvestada esitatud soovitusi. „Kui aga töötada pikka aega ebasoodsates tingimustes, siis halveneb ka nägemine,” nendib Sei.

Lõpetuseks pöörab proviisor tähelepanu, et silmade kuivust ei põhjusta vaid välised tingimused. „Silmade kuivuse taga võib olla ka kõrge vanus, osa ravimeid (nt allergiavastased, rasestumisvastased ravimid) ja haigused (nt artriit).” Kui silmakuivus jääb püsima pikemaks ajaks ning midagi eelnimetatust ei aita, oleks kõige mõistlikum silmaarsti poole pöörduda.