Hiljuti tunnustas Targa Töö Ühing parimat kaugtööd edendavat juhti Eestis, kelleks valiti Keskkonnaameti juht Andres Onemar.
Igapäevaselt Keskkonnaametit juhtiva Andres Onemari sõnul on kaugtöö talle väga südamelähedane teema mitmel põhjusel. „Ametlikult on Keskkonnaametis kaugtööd tehtud alates 2013. aastast. Vaadates tänapäeva maailmatrende ja inimeste ootusi, on kaugtöö praktiseerimine ettevõttes minu arvates asjade loomulik käik. Keskkonnaameti töötajad ja teenistujad üle Eesti saavad tööd teha kas kodukontorist või teistest ameti kontoritest ning samuti ei jää töö tegemata välislähetustel viibides. Ka isiklikult on kaugtöö mulle väga südamelähedane teema, kuna elan ise Hiiumaal, aga töötan Tallinnas.”
Onemari sõnul näitavad ka ettevõtte rahulolu-uuringud, et kaugtööd hinnatakse ettevõttes väga kõrgelt. „Palgale lisaks on kvaliteetse tööjõu hoidmiseks vaja muid hüvesid. Kaugtöö on üks nendest. See võimaldab paremini töötajate töö- ja eraelu ühildada ning paindlikumalt oma ajakasutust planeerida, lisaks aitame sellega ka keskkonda hoida ja transpordikulusid vähendada.” Onemari sõnul on kaugtöö Keskkonnaametis juurutatud edukalt ja ilma suuremate väljakutseteta. „Tehnilised takistused on tänu arenenud tehnoloogiatele ületatavad. Kaugtöö toimimiseks on vaja kindlaid mõõdetavaid eesmärke ja mõõdikuid, mille alusel nii juht kui ka töötaja näevad töö tulemuslikkust.”
Targa Töö Ühingu juhi Ave Laasi sõnul on Keskkonnaameti juht suureks eeskujuks. Parima kaugtöö juhi kategoorias tunnustasime Andres Onemari, kes jäi silma kui avaliku sektori juht, kes on võtnud oma südameasjaks paindlikkuse suurendamise oma meeskonnas. Andres keskendub pigem eesmärkidele ja tulemuslikkusele, mitte töö tegemise viisile ja kohale.”
Kandidatuuri said ettevõtted esitada koos juhi nime ja tema sobivuse põhjendusega ise. Konkursi žüriisse kuulusid Targa Töö Ühingu, Elisa Eesti ja Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE esindajad.
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.