Tulevikust ja tööst

Konverents on eriline selle poolest, et kohapeal ei tehta ühtki presentatsiooni. Parimaid praktikaid jagavad inimeselt inimesele julged ettevõtjad ja tehnoloogiaeksperdid Silicon Valleyst Singapurini. Brave World konverents keskendub teemadele, mis puudutavad tehnoloogiakeskse maailma kontekstis inimest, juhtimist, töötamist ja tulevikutööd, seisab kirjas konverentsi tutvustuses.

Teiste seas on lavale oodata Euroopa Parlamendi saadikut Kaja Kallast ning start-up'ide nõustajat ja investorit Martin Sokku, kes on varasemalt olnud Transferwise’i tootearendusjuht.

Külaliste ette astuvad ka Ayesha Khanna Singapurist, kes on kaasasutaja ja tegevjuht ettevõttes ADDO AI, mille ajakiri Forbes valis üheks Aasia parimaks tehisintellektiga seonduvaid teemasid konsulteerivaks ettevõtteks, Pranjal Deo, Google Search app ja Google Play Services tehnoloogiatiimi juht Google Silicon Valley’st, ja Farid Shokrieh Teheranist, kes on turundusagentuuri Four Mind Advertising Agency kaasasutaja.

Konverentsipäeva juhatab sisse Ayesha Khanna koos oma tütre Zaraga, kes õpib United World College'is (UWC) Singapuris ja on kolmanda klassi õpilane. Zara on elukutseline maailmarändur – 8-aastaselt on ta reisinud 44 riigis ja on ühtlasi Octa asutaja. Octa on chatbot – kõnerobot, mis tutvustab põnevaid kohti, kuhu reisida ja mida vaadata. Octa on lõbus ja lastepärane, kuid sisaldab infot, mille põhjal vanemad saavad oma reisiotsuseid langetada. Lisaks jagab kõnerobot infot ka ilmaprognoosi ja palju muu kohta, räägib anekdoote ja on tõeline reisiplaneerija. Konverentsil tutvustab ta oma reisirobotit ka kuulajatele.

Ayesha Khanna ettekanne esitab küsimuse, kas tulevikus teevad tõepoolest 47% tööst ära robotid. Selle asemel et muretseda, et robotid meie töö ära võtavad, tutvustab Ayesha eri otstarbel valmistatud koboteid (kolleeg-roboteid) ja julgustab meid pigem rõõmustama selle üle, millist lisaväärtust need maailmale loovad. Ta ennustab, et kaotame tehisintellektidele muuhulgas 30% pankade töökohtadest, inimesed kaotavad töö, kuid teisest küljest tekib juurde töökohti, millest meil praegu veel aimugi ei ole.

Ta lükkab ümber seisukoha, et tulevikus vajame vaid koodikirjutajaid. Inimesi ootab ees tohutu ümberõpe, Singapur näiteks eraldab igale ümberõppida soovijale sel eesmärgil 500 dollarit.

Ta ütleb ka, et lastel, kes on sündinud vaestes peredes ja kel varem justkui polnud võimalustki elus kusagile jõuda, on nüüd teistega võrdsed võimalused, kuna paljud maailma mainekad ülikoolid (nt Eaton) pakuvad nutitelefoni vahendusel tasuta kursuseid. Nii on garanteeritud, et kui ta läbib selle või tolle kursuse (tehes seda ükskõik kus kohas maailmas), on ta võimeline kandideerima soovitud töökohale teistega võrdsetel alustel.

Ayesha kirjeldab, kuidas maailm ja töö on tänu tehnoloogiale juba muutunud. Ta toob näite, kuidas Aasia põllumehed saavad oma info kätte keset põldu, otse nutitelefonist, ja rõhutab, kui palju on digitehnoloogiast kasu riikides, kus on suurel hulgal inimesi, kes ei oska lugeda ja kirjutada. Võimalus suhelda ja saada infot häälkäsklustega, pakub ka neile paremaid võimalusi.