Inimesed ei ole tööandja omad

Läinud nädalal Tallinn Startup Weeki raames toimunud aruteluhommikul TransferWise’is arutleti, mida tahavad talendid ja keda vajab tööandja. Oma sõna ütlesid sekka TransferWise’i klienditeeninduse juht Jorma Laiapea, Fontese partner ja talendileidja Kaire Laas, Jobbaticali asutaja ja tegevjuht Karoli Hindriks ning siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse personalijuht Merje Laasi.

Karoli Hindriks: tahan ehitada piirideta maailma, pass ei defineeri mind

Aruteluhommikul osalejad olid ühel meelel selles, et tööjõuturg, eriti IT-sektoris, on muutustes. „Töövõtjana on kogu maailm sinu turg,” ütles Karoli Hindriks „Kui enne pidid leppima sellega, mis oli, siis tänane maailm on lahti, inimesed liiguvad. Nad otsivad eesmärki, nad on nõudlikud ja soovivad, et nende aeg ja panus muudaksid midagi maailmas,” ütles Hindriks.

Laiapea sõnul on Eesti IT-kaubamärk maailmas on tugev: meie e-teenused on vinged, latt on kõrgele seatud ka teistele valdkondadele arendada e-teenuseid. Hindriksi arvates on aga Eesti tugevus meie kasutajakogemus, sest siin on kõik lihtne – immigratsioon on lihtne, ettevõtlusega alustamine ja ettevõtte ehitamine on lihtne. „Me oleme väike turg, mistõttu paljud mõtlevad kohe alguses välisturgudele, see eristabki meid teistest,” rääkis Hindriks.

Kõik mainitu aga ei tähenda, et meil Eestis probleemseid kohti ei jaguks. Laiapea sõnul on kurb see, et välismaalt Eestisse tööle tulijad pigem ei tule perega, sest see on kallis. „Samas näitab TransferWise’i kogemus, et need kes tulevad, õpivad kiirelt ära eesti keele, mõned inimesed isegi kandideerivad kohalikel valimistel, sest nende jaoks on oluline olla osa kogukonnast ja muuta elu paremaks kõigi jaoks. Eesti vajaks selliseid uusi kaasmaalasi.”

Jorma Laiapea: töötaja pole klots

Merje Laasi sõnul on väärtused lõpuks need, mille tõttu inimesed tööle jäävad. „Siseministeerium on spetsialistikeskne organisatsioon, kus töötajad teavad, et nad tegelevad Eesti riigi julgeoleku kindlustamisega – see on oluline väärtus,” rääkis Laasi. „Me koolitame ja arendame oma töötajaid pidevalt ja kui nad siis mingi hetk ka lahkuvad, ei ole katki midagi. Iga kogemus on kasulik, sest mis oleks alternatiiv – üldse mitte koolitada?” tõstatas Laasi retoorilise küsimuse ja lisas, et töötajad on ettevõtte saadikud ka siis, kui nad enam seal ei tööta. Kaire Laasi sõnul peab inimesel olema organisatsiooni väärtustega kokkupuutepunkt, ilma selleta suhe ei toimi.

Jorma Laiapea tõi kaasaja trendina välja selle, et andekad IT-sektori töötajad toimetavad tihti mitmel rindel. „TransferWise’i jaoks see on suur väärtus, kui meie töötajad tegelevad paljude eri projektidega,” rääkis Laiapea. „Meilt on alguse saanud 6-7 uut start-up’i ja isegi kui nad ebaõnnestuvad, on sellest midagi õppida. Kindlasti on nad teretulnud tagasi TransferWise’i.”

Karoli Hindriksi sõnul tuleb aru saada, et tööandja on üks osa töötaja karjääriteekonnast. „Me peame lahti laskma mõttest, et inimesed on kuidagi ettevõtja omad. Tegemist ei ole abielu, vaid teekonnaga. Me oleme loodud loovalt mõtlema ja mida rohkem tekib uusi töökohti, kus on vaja nutikust kasutada, mitte piltlikult öeldes kaste tõsta, seda parem.”

Tagurpidi tööturgu iseloomustab Jorma Laiapea sõnul ehk kõige paremini see, et täna pole töötajad enam klotsid, kes peavad sobituma kindlatesse raamidesse. „Töötaja tuleb keskkonda, kus tal on palju õppida ja võimalus areneda ning mõni aeg hiljem on ta suuteline tööandja juures täitma juba palju rohkem ülesandeid, kui algselt ette näha võis,” on Jorma Laiapea veendunud.

Palgast rääkides tõdes Jorma Laipea, et IT-valdkonnas on alati võimalik kuskil rohkem raha teenida, mistõttu palk ei ole TransferWise’i värbamispoliitikas kõige tähtsamal kohal. „Me maksame kindlasti konkurentsivõimelist palka, ent lisaks sellele on inimesel siin võimalik areneda, töötada eri riikides ja oluline osa töötaja motivatsioonipaketist on ka optsiooniprogramm. See kinnistab omanikutunnet.”

Kaire Laas Fontesest lisas, et palgateema on töötajale oluline teatud eluetapis, näiteks kui hakatakse oma esimest kodu soetama. Tema sõnul ei tohiks palgainfo olla nii monopoliseeritud, palgad peaksid olema läbipaistvad ja isegi töökuulutuses välja toodud. Ehkki töötaja lõplik palk kujuneb läbirääkimiste käigus, aitaks palkade avalikustamine kaasa ka palgalõhe vähenemisele.