Hilisõhtune e-kiri ülemuselt? Sul on õigus seda ignoreerida.
Laupäevane sõnum kolleegilt sisuga „Lihtsalt üks kiire küsimus ...”? Esmaspäevane vastus peaks rahuldama.
Kui töötad Prantsusmaal, siis nii ongi!
- Kodus võib su töökoht olla köögis, vannitoas või magamistoas – sa oled küll kodus, kuid tegelikult sind seal ei ole, ja see kujutab suurt ohtu peresuhetele. Foto: pixabay.com
Uus seadus jõustus Prantsusmaal uusaastaööl kui „õigus end lahti ühendada” – seadus, mis tagab kõigile töötajaile üle kogu maa seadusliku õiguse eirata tööalaseid e-kirju väljaspool tööaega, kirjutab
The Guardian. Uus tööseadus esitab enam kui 50 töötajaga Prantsusmaa ettevõtetele nõude lükata käima ettevõttesisene poliitika, mille järgi tuleb vähendada töötajate tööga seotud tehnoloogiakasutuse piiramist väljaspool kontorit.
Nimetatud seaduse taga on eesmärk leevendada tööga seotud pingeid, mis on hakanud märkamatult inimeste isiklikku ellu imbuma, ja loodetavasti ennetada töötajate läbipõlemist, selgitavad Prantsusmaa ametnikud. „Töötajad lahkuvad küll füüsiliselt kontorist, kuid nad ei lahku oma tööst. Nad jäävad teatud mõttes elektroonilise lõa otsa nagu koerad,” kirjeldas kaasaegsele töökeskkonnale iseloomulikku olukorda Prantsusmaa parlamendi liige ja endine haridusminister Benoit Hamon maikuus BBC-le antud intervjuus. „Tööga seotud teated, sõnumid ja e-kirjad väljaspool tööaega juhivad inimese punktini, kus ta murdub.”
Alates 2000. aastast on Prantsusmaal ametlikult kehtestatud 35-tunnine töönädal, kuid seadust vaadatakse ümber seoses Prantsusmaa rekordiliselt kõrge töötuse määraga. Nn õigus end lahti ühendada on osa möödunud aastal tutvustatud reformist, mis on kujundatud selleks, et leevendada riigi küllaltki jäika tööõigust.
Mõtte muuta tööalaste e-kirjadega seonduvat käis välja Prantsusmaa tööminister Myriam El Khomri, kes sai inspiratsiooni sarnasest firmasisesest seadusest Prantsusmaa telekommunikatsiooniettevõttes Orange. „On riske, mida tuleb maandada, ning suurim neist hõlmab töö- ja eraelu ebaproportsionaalset tasakaalu, mis on tingitud pidevast n-ö ühenduses olemisest,” selgitas Orange’i sisepoliitikat direktor Bruno Mettling möödunud aasta veebruaris. „Spetsialistid, kes leiavad õige tasakaalu isikliku ja tööelu vahel, on oma töös produktiivsemad kui need, kes end ribadeks töötavad.”
Seadusemuudatud pälvis mõningast kriitikat neilt, kes on mures, et Prantsusmaa töötajad jäävad maha oma välismaa kolleegidest, kus niisugust seadust ei eksisteeri, teised aga siiski toetasid valitsuse sekkumist. „Oleme Prantsusmaal küll seaduste järgimise tšempionid, kuid see ei ole alati abiks, kui vajame suuremat paindlikkust töökohal,” ütles Pariisis asuva online-kaubandusega tegeleva ettevõtte PriceMinister tegevjuht Olivier Mathiot BBC-le. Mathiot rääkis uudisteportaalile, et tema ettevõttes võeti kasutustele e-kirjavabad reeded (no-email Fridays), kuid ta tunneb, et probleemi tuleks lahendama hakata hariduse, mitte seaduse tasandilt.
Uue seaduse toetajad on veendunud, et tegemist on suure ja olulise sammuga Prantsusmaa töötajate tööstressi vähendamise suunas. „Kodus võib su töökoht olla köögis, vannitoas või magamistoas,” kirjeldas BBC Newsile ärikonsultatsioone pakkuva ettevõtte Elia partner Linh Le, „sa oled küll kodus, kuid tegelikult sind seal ei ole, ja see kujutab suurt ohtu peresuhetele.”
Prantsusmaa ettevõtetelt oodatakse uue seaduse järgimist vabatahtlikkuse alusel ja mingeid trahve seaduse rikkumise eest ette nähtud ei ole, teatab BBC.
Kevadel põhjustas prantslaste lahtiühendamise õigus USA-s diskussioone teemal, kas midagi sarnast oleks võimalik üle võtta ka Ühendriikides. Tele-show „Today” juhid olid seisukohal, et midagi säärast USA-s rakendada oleks mõeldamatu. „See seadus lihtsalt ei toimiks siin,” oli saatejuht Matt Lauer veendunud.
The Washington Post,
tõlge Helen Kõrgesaar
Autor: Amy B. Wang
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.