Noorte tööleasumine muutub tulevikus lihtsamaks

Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul piirab praegu kehtiv regulatsioon põhjendamatult alaealise töölevõtmist. „Praegune kord on rangem Euroopa Liidu reeglitest ja seab alaealiste töötamisele ebamõistlikke takistusi. Samas oli 15–24-aastaste töötuse määr tänavu II kvartalis 13,4 protsenti, mis on üldisest töötuse määrast poole suurem,” ütles ta.

Muudatused puudutavad eelkõige mittekoolikohustuslikke 15–17-aastaseid noori, kellele võimaldatakse eelnõuga senisest pikemat tööaega. Praegu saavad selles vanuses alaealised töötada 6–7 tundi päevas ja 30–35 tundi nädalas. Edaspidi pikeneb lubatud tööaeg 8 tunnini päevas ja 40 tunnini nädalas. Koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse tööaega õppeveerandi jooksul ja koolivaheajal. Kui praegu võivad koolikohustuslikud alaealised töötada 3–4 tundi päevas ja 15–20 tundi nädalas, siis edaspidi on neil õppeveerandi kestel lubatud töötada 2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas. Samas, 13-14-aastased või vanemad koolikohustuslikud alaealised saavad koolivaheajal töötada kuni 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.

Jätkuvalt on tähtis laste tervise kaitse, sellepärast on koolikohustuslikel alaealistel endiselt keelatud töötada üle poole koolivaheaja kestusest. Eelnõuga kaotatakse kord, millega võimaldati alaealist tööle võtta ainult kindlaks määratud töödele, nt marjade korjamine, kauba pakkimine, nõude pesemine. Samas jääb kehtima töökeskkonna ohutegurite loetelu ja nimekiri töödest, mis on alaealistele keelatud. „Noorte tööle asumine peab olema lihtsam, kuid samal ajal tuleb tagada neile kaitse töösuhtes. Olen ka varem kinnitanud, et laste tervise kaitse on jätkuvalt tähtis ning see jääb nii ka edaspidi,” lisas minister. 

Lisaks võimaldatakse eelnõuga IT-sektori tugiteenuseid osutavatele töötajatele paindlikumat ja konkreetse valdkonna iseloomu arvestavat valveaega.

Seadus jõustub plaani järgi 2017. aasta suvel.

Allikas: sotsiaalministeerium