Sel aastal langeb taasiseseisvumispäev laupäevale. Tööinspektsioon selgitab, kuidas võib eelnevat tööpäeva lühendada ja kuidas peab riigipühal töötamist tasustama.
- Töötamine taasiseseisvuspäeval 2016 Foto: Äripäev
Kuigi taasiseseisvumispäevale eelneva tööpäeva lühendamist seadus ette ei näe, võib tööandja rakendada töötajate suhtes alati seadusest soodsamat tingimust ning näha näiteks töökorralduse reeglites ette, et ka 20. augustile eelnev tööpäev on lühendatud.
Tööinspektsiooni teatel on eelneva tööpäeva lühendamine vabatahtlik, aga töötasu osas on kohustuslikud reeglid. Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, kas töötatakse tavalise või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu.
Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd (tal oleks see olnud vaba päev, aga kokkuleppel tööandjaga nõustus töötaja tööle tulema), tuleb lisaks riigipühal töötamisele ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada, kas ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt.
Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb tavalisel tööpäeval, tuleb täiendavalt hüvitada riigipühal töötatud tunnid, ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises korras.
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.