CV Keskuse värske küsitlus näitab, et ligi kolmveerand eestimaalastest läheks tööle idufirmasse, ka kehva palgaga.
„Seoses hiljutise küsitlusega, mis näitas, et tervelt 52% Eesti noortest sooviks saada miljonäriks, otsustasime uurida, missugune peaks olema töö, mis neid rikkaks teeb,” lausus CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Seepärast esitasime töövõtjatele ühe lihtsa küsimuse: kas oleksid valmis töötama startup’is, kus palk oleks väike, kuid teenimisvõimalus suur, kui äri peaks õnnestuma?”
Henry Auväärti sõnul leidis tervelt 71,2 protsenti 2807-st küsimusele vastanust, et lööks hea meelega idufirmas kaasa, ka madala palga eest. „Sedavõrd suur osakaal näitab, et startup’i buum on täies hoos ning noored ei soovigi enam „tavalist” tööd teha,” ütles Henry Auväärt. „Tööturul on märgata, et hulk ameteid on noorte arvates ületanud oma „parim enne tähtaja” ning noori töövõtjaid on üha raskem meelitada nii tööstus- ja tootmissektorisse kui ka toitlustusse kokkadeks. Kiirelt leviv idufirmakultuur on kasvatanud lõhe tegeliku tööjõuvajaduse ning noorte ootuste vahel, mis muudab üha raskemaks töötajate leidmise paljudele varem levinud ametitele.”
„Seepärast seisavad paljud tööandjad, sh tööstusettevõtted väga suure probleemi ees – protsesside automatiseerimiseks vajalikud investeeringud on liialt kulukad, kuid uued põlvkonnad seda tööd enam vanaviisi tegema valmis ei ole. Kes siis töö ära teeb?” küsis Henry Auväärt, kelle sõnul on meil leviv idufirmasid ülistav suhtumine veidi eksitav. „Olen nõus ingelinvestor Raivo Heinaga, kes ütles, et kahjuks arvavad tänapäeva noored liigagi tihti, et sõrmenipsust ja üleöö see edukus tulebki – istu lihtsalt 48 tunniks garaaži ning oledki äpiga miljonäriks saanud! Kahjuks on taoline mõtteviis loonud olukorra, kus ühelt poolt on tööandjatel pidev tööjõuvajadus, kuid samal ajal on tööturul suur hulk töötuid noori, kes otsivad tööd, mida kellelgi neile pakkuda ei ole.”
Allikas: CV Keskus
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.