Sievi turvajalatsid – et iga töötaja leiaks oma „kuldkingakese“

"Johanna. Töötajad kurdavad, et nad ei jaksa selle palga eest samaväärselt meie eelmise aasta tulemustega pingutada. Midagi on seal lahti – uuri palun. Ma usun, et sa leiad probleemile vastuse, kuna sul on küllalt aega käia nendega pidevalt jutustamas,“ ütles tegevjuht Peter ja mõõtis teda oma terava pilguga.

Johanna kohkunud pilk jäi talle vastu vaatama. Tema ülemus oli alati nii nõudlik ja kontrolliv ning sellise konkreetsuse juures tundis Johanna, kuidas antud teemapüstitus on veidi erilisem kui muud jooksvad ülesanded. Peter ei sallinud, kui juttu tehti kasvavatest haiguspäevadest ja tootlikkuse langusest, samas aga nõuti aina palka juurde. Ta kalkuleeris kõiki asjaolusid numbrites ning talle vastates pidi olema kergelt kaitsepositsioonis, et mitte kuulda probleemide süvaanalüüsi, mille põhjustajaks ta tavaliselt vestluspartnerit pidas. Täna oli Peteril ilmselgelt just see tuju.

Kohvipausi ajal istus Johanna töökeskkonnaspetsialist Kevini kõrvale, kellega nad pärast viimaseid suvepäevi olid headeks sõpradeks saanud. Kevin oli varem töötanud nende ettevõtte Soome osakonnas ja tõi tihti seal kogetu kohta näiteid. Ta rääkis, kui rõõmsad olid töötajad sarnase töötegemise juures Soomes ning kuidas ta seal nägi, kui tähtis on töötaja heaolu. Heaolu tagamiseks olid Soomes sisse juurutatud erinevad lihtsad hüved ja Kevinile meeldis selle kõige juures just see, et lisaks palgale märgati töötaja vajadusi ning nõnda olid töötajad motiveeritud tööl käima. Näiteks ei kandnud seal keegi samasuguseid turvajalatseid. Kevin uuris, kuidas see saab nii olla ja selgus, et sealsed töötajad kasutavad kohaliku firma Sievi jalatseid, mida valmistatakse nii tavalaiuse kui ka laiema liistuga. Kuna jalad on nii suuruse kui ka laiuse poolest erinevad, siis on oluline, et jalatsid oleksid mugavad ja sobivad. „Tähtis ei ole mitte suurus, aga sobivus,“ tegi ta Johannale kelmikalt silma. Johanna punastas ning uuris telefonist Sievi Baltic Facebooki lehte, mille suur fänn Kevin oli.

Aga siis tundis Johanna, et nüüd on selge, mida nende töötajad vajavad meeleolu tõstmiseks – neidsamu Sievi jalatseid. Ta tõusis ruttu püsti, sakutas Kevinit tänutäheks juustest ning lippas kontorisse. Ta oli ka varem uurinud turul olevaid erinevaid tööriiete ning jalatsite kaubamärke ja korraga meenus talle, et nende isikukaitsevahendite tarnija oli korra rääkinud, et Eestis toimetab Sievi esindaja. Ning et kui on huvi, siis ta aitab tutvustada tooteid.

Johanna ei julgenud seda nende avatud planeeringuga kontoris tema vastas istuvale Peterile veel öelda, aga ta tundis, et aitab Kevinilt kuuldu põhjal luua samuti põhjamaiselt meeldiva töökeskkonna, kus kõik on positiivsed nii hommikul kui ka õhtul. Ta teadis, et Peter võib ta algul sellise jutu peale välja naerda ja halvemal juhul alavääristada teiste ees mingi nõmeda märkusega, kui Johanna ei suuda talle paremat ideed pakkuda.

Johanna teadis, et ta vajab veel rohkem informatsiooni, et kindel olla, et Sievi jalatsid on tõesti parimad jalatsimaailmas. Ta otsustas pöörduda nende ettevõtte peamise tööriiete ja isikukaitsevahendite tarnija poole ning küsida, kas nad aitavad leida Sievi esindaja kontakti ja võtta temaga ühendust.

Järgmisel nädalal saabus nende juurde Sievi esindaja. Johanna kutsus ta väikesesse koosolekuruumi, kus tal olid ette valmistatud kohvi ja suupistetega laud. Ülar oli umbes neljakümnendates eluaastates sarmikas mees, kes paistis olevat väga pühendunud sissejuhatuseks oma ettevõtte tutvustamisesse. Aga ta oli hea suhtleja ning kuulas ka Johanna poolt ette valmistatud ettevõtte esitlust põhjalikult. Nad seisid vastamisi laua taga. Ülar tutvustas talle erinevaid Sievi jalatseid ja selgitas, kus neid kasutatakse.

"Olen ise paljude turvajalatsitega käinud, kuid refrääniks on ikka Sievi omad," ütles Sievi esindaja. "Need on väga vastupidavad ja vastavad paljudele tööohutusnõuetele."

"Ma kuulsin, et Sievi jalatsid on ka väga mugavad," ütles Johanna. "Kas see on tõsi?"

"Jah, see on täiesti tõsi," vastas Ülar. "Ja ma soovitan ka proovida meie ortopeediliselt sobivaid sisetaldu, mis muudavad need eriti mugavaks. Lisaks soovitan meie Air õhukanali tallaga tooteid, mis jahutavad mõnusalt nii kuumas keskkonnas nagu teil siin."

Johanna neelatas. "Ma pean nõustuma, et need jalatsid näevad head välja ja tunduvad tõesti väga hea valikuna meie ettevõttele. Aga kuidas teie arvates oleks kõige parem veenda meie töötajaid, et nad üldse hakkaksid rohkem turvajalatseid kandma? Meil on siin mõned töötajad, kes ei taha neid üldse kasutada ja demotiveerivad ka teisi töötajaid."

Sievi esindaja mõtles hetke ja vastas siis: "Ma arvan, et kõige parem võiks olla korraldada teie ettevõttes töötajatele tööohutusteemaline päev, kus leiaks aset ka Sievi jalatsite tutvustusüritus. Siis nad saavad proovida ja näha, kui mugavad need tegelikult on. Lisaks võin tuua kohale ka Sievi jalaskänneri, mis aitab leida sobiva suurusega jalatsid ja ortopeediliselt sobivad sisetallad ning need tulemused jääks teile meili peale, et tulevikus oleksid töötaja andmed olemas. Sellistel üritustel on ettevõtte poolt antud signaal, et töötajaid kuulatakse, hinnatakse ning pakutakse lahendusi ja mis kõige parem – mina selle eest raha teilt ei küsi!"

Johanna noogutas tänulikult. "See tundub hea ideena. Ma tõesti tahan, et meie töötajad oleksid rahul ja saaksid turvaliselt oma tööd teha."

Ülar naeratas. "See on ka meie eesmärk Sievis – tagada, et iga kasutaja leiaks endale sobivad ja mugavad turvajalatsid, mis tänu pikale kasutusajale on igati kasulikud nii tublile töötegijale kui ka hea mainega tööandjale."

Johanna naeratas vastu, tundes end järjest rohkem tõmmatuna Sievi maailma poole, millest see pikk ja meeldiv brändiesindaja juba märkamatult tund aega oli rääkinud. Ta tundis end pärast Peteri pingelise ülesande saamist lõdvestunult ja tänulikult, et oli sattunud Ülari juurde, kes talle õnnelikkuse valemit tutvustas.

Paari kuu pärast ühel reedel läks Johanna tööpäeva lõpus oma auto juurde ja seisatas. Ta nautis päikesevalgust, mis ta peale langes, ja tundis, et seekord on lausa lust minna väljateenitud puhkusele. Peter oli nädal tagasi ka endale tellinud Sievi vabaajajalatsid ning kiitis Johannat tehtud hea töö eest. Paljud töötajad olid leidnud endale sobivad jalatsid ja keegi oli ülemusele rääkinud, kuidas tal jala- ning seljavalud päevapealt kadusid. Johanna tundis end nagu kangelane, kes lahendas probleemi nii lihtsa vaevaga. Ta võttis käekotist oma telefoni ja tippis naeratava näoga oma uue favoriidi chat’i aknasse „Tulen❤️“.

Vaata ka www.sievi.com