Miks ma võtan suveks praktikandi?

Esimene suvi lõppes küll sellega, et kogu oma kolme kuu eest teenitud raha pidin pangale hüvitama, kuna lugesin ühel päeval sissevõetud sularahakoguse kogemata valesti. Sealt sain eluks ajaks teadmise, et sularahaga ma pangas edaspidi tegeleda ei soovi. Õnneks on sularaha kasutamine pangas viimase 25 aastaga muutunud pea olematuks. Aga suvi oli tore, kolleegid veel toredamad ja järgmisel suvel olin tagasi. Nii need aastad möödusid ja kolmandal aastal said suvedest juba ka sügised, sest ülikooli kolmandal kursusel sai vabalt käia ka töö kõrvalt.

Viimased aastad oleme SEB-s noorte suvepraktikantidega tegelenud väga strateegiliselt ja läbimõeldult. Oleme mõelnud, kuidas teha nende suvi võimalikult huvitavaks ning et iga päev oleks ka töös midagi lõbusat. Tänapäeval saavad suveks ettevalmistused alguse juba keset talve. Kui varem anti praktikantidele kõige igavamad ja rutiinsemad tööd, siis enam see nii ei ole. Miks? Sest keegi lihtsalt ei tuleks tegema igavat ja rutiinset tööd – noored tahavad teha midagi, mis oleks huvitav. See paneb ka juhid mugavustsoonist välja mõtlema ja leidma just selliseid töölõike, kus noor tunneks, et teda päriselt vajatakse. Lisaks tööle, mis on huvitav, tuleb leida ka juhendaja ehk giid, kes noorele pakub mugavat sisseelamist ja turvatunnet.

10 aastat tagasi oli pank koht, kuhu kõik tahtsid tööle tulla. Täna on aga turul väga palju huvitavaid ettevõtteid ja ametikohti, kus esimene töökogemus saada. Panga kuvand noorte seas on endiselt kui „hallide ülikondade“ ja „üheksast viieni“ töökoht. Tegelikkuses on see aga kõike muud kui õige, kuid folkloor on visa kaduma.

Seega igal kevadel hingavad meie juhid sügavalt sisse ja hakkavad välja mõtlema uusi ja põnevaid tegevusi noortele, keda nad suveks oma meeskondadesse ootavad. Sest ootus ja soov leida suveks säravate silmadega, ambitsioonikas ja ise mõtlev noor on kõigis juhtides suur. Ja üldse mitte ainult sellepärast, et häid töötajaid on tänapäeval pea võimatu leida, vaid ka seetõttu, et noored toovad olemasolevatele töötajatele tagasi ajad, mil nad ise alustasid. Nad toovad nooruslikku rõõmu, naeru ja uusi teadmisi. Iga juhi unistus on, et suvel praktikal olevatele noortele hakkab meeldima töö, mida nad teevad, ja et peale kooli lõppu tahavad nad tulla ja liituda meiega päriselt.

Õnneks saame uhkusega öelda, et täpselt seda oleme ka kogenud. Mida rohkem meie pingutame, seda rohkem noori ütleb peale praktikat: „Appi, pangas on nii lahe töötada, ma ei oleks seda unes ka aimanud!“. Nii saame õnnelike juhtidena ennast kiita ja öelda, et oleme oma tööd hästi teinud. Just nende positiivsete emotsioonide ja ühiskonda tagasiandmise võimaluse pärast ma võtangi endale igaks suveks praktikandi.