Aasta kriisiolukorras elamist on toonud personalipoliitikas esiplaanile vaimse tervise eest hoolitsemise. Tihtilugu peetakse professionaalse abi saamist aga häbiväärseks ja sellega tegelemist nõrkuseks.
- Circle K Eesti personalijuht Piret Kask (vasakul) ja tööpsühholoog Ave-Gail Kaskla-Kuprys.
„Koroona-aasta on tugevalt fookusesse toonud töötajate vaimse tervise ja sellega süstemaatiliselt tegelemise, sest inimeste stressitase tõuseb ning läbipõlemise oht on suurem kui kunagi varem. Olenemata pingutustest pakkuda nõustamisteenust, mentorlust või coaching'ut, seisavad mitmed ettevõtted silmitsi probleemiga, et professionaalse abi saamist peetakse häbiväärseks,” sõnas Circle K Eesti personalijuht Piret Kask. Ta lisas, et ühiskonnana on Eestis veel väga pikk tee minna, kuni tekib ühine arusaam, et professionaalse abi saamine on loomulik ja vajalik.
Seotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.