Möödunud aastal vähenes märgatavalt välistööjõu osakaal Eesti tööturul – seda ilmselt nii riigi tööjõupoliitika kui ka pandeemia ja reisipiirangute tõttu, näitas SEB uuring. Vajadus importtööjõu järele varieerub sektorite kaupa märkimisväärselt, kuid võimalik on täheldada, et lähiaastatel otsitakse välismaalt pigem spetsialiste ja lihttöölisi ning vähem juhtivtöötajaid.
- Suur huvi välistööjõu järele on teiste hulgas ehitusvaldkonnal. Foto: Andras Kralla
Möödunud aasta lõpul väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) seas korraldatud SEB Baltic Business Outlook (BBO) uuring näitas, et 17% siinsetest VKE-dest kasutab välistööjõudu või plaanib seda värvata. „Küll näitab prognoos, et sellel aastal soovivad ettevõtted välismaalt värvata pigem spetsialiste kui lihttöölisi. Praegu on umbkaudu 47% välismaalastest küll lihttöölised, kuid umbes viiendikus ettevõtetest on välismaalt palgatud ka juhtivtöötajaid. Seda tasakaalu mõjutas veelgi möödunud aasta, mil lihttööjõu import oli erinevatel põhjustel raskendatud,“ ütles SEB VKE-de segmendijuht Tatjana Vakulenko.
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.