Konkursiga „Parim personaliprojekt” tunnustab PARE viimase aasta jooksul organisatsioonides ellu viidud uuenduslikke ja edukaid inimeste juhtimist ja arendamist ning organisatsiooni tegevust tõhustavaid projekte.
Sel aastal esitati konkursile 15 projekti 12 erinevast organisatsioonist. PARE tegevjuht Kärt Kinnas kommenteeris, et konkursile laekunud personaliprojektid peegeldavad tööandjate 2019. aasta väljakutseid tööjõupuudusele lahenduste otsimisel. „Värbamises loodi silmapaistvaid lahendusi ja rohkem pöörati tähelepanu tööandja brändingule. Ka töötajate heaolu ja arengu toetamine on olnud tööandjate fookuses. Avaliku sektori organisatsioonid on panustanud personalitöö efektiivsemale korraldamisele.”
Personalivaldkonna ekspertidest koosnev žürii valis kolm finalisti
• Politsei- ja Piirivalveameti värbamisprojekt „Tagasiotsitavad”
• Skyparki projekt „Uue Skyparki avamine ja personali värbamine”
• Swedbanki projekt „Java arendaja värbamiskampaania”
Parimaks personaliprojektiks tunnistati Politsei- ja Piirivalveameti värbamisprojekt „Tagasiotsitavad”
Projekti eesmärk oli tuua tagasi PPA ridadesse endised politseiametnikud ja piirivalvurid, kes on mingil põhjusel teenistusest lahkunud. Projekti tulemusena naasis teenistusse 61 inimest ja hoiti kokku 1,5 miljonit eurot.
PARE juhatuse aseesimees ja žürii liige Veiko Valkiainen tundis heameelt, et žürii oli otsuses üksmeelne. „Politsei- ja Piirivalveameti endiste töötajate värbamise projektist joonistus selgelt välja, et inimestele läheb korda töö kui kutsumus ja teisalt soojus, millega endine tööandja oma varasemaid töötajaid tagasi ootas. See on siiras ja ehe! Tubli töö, Politsei- ja Piirivalveamet!” tunnustab Valkiainen.
Parimate personaliprojektide konkurss toimub alates 2000. aastast. Konkursi eesmärk on tõsta personalitöö väärtust, tuua esile efektiivse personalitöö mõju organisatsiooni edukusele, luua võimalused parima kogemuse vahetamiseks inimressursi valdkonnas ning tunnustada valdkonna professionaalide tööd.
Seotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.