Esplan: välistööjõud loob lisaväärtust

Kiirelt kasvava ja areneva ettevõttena on Esplan oma töötajate arvu viimase kolme aastaga mitmekordistanud, kasvades kaheksalt kolmekümne viieni. Tegevjuht Kadi Metsmaa rääkis: „Erinevalt paljudest IT-ettevõttest või start-up’idest on Esplanis eestikeelne töökeskkond ja meil on pigem traditsiooniline ettevõte. Pakume täisteenust kogu projekteerimise ulatuses, selleks on vaja aga spetsialiste, keda Eestis ei koolitata või koolitatakse liiga vähe, nt teatud inseneride erialal. Seega pidime suunama pilgu välismaale.”

„Teine põhjus, miks otsustasime oma mugavustsoonist välja minna ja välisspetsialisti tööle võtta, oli see, et meil on käsil hulk välisprojekte ja soovisime rahvusvaheliseks koostööks paremini valmis olla. Kolleegid Egiptusest on muutnud meie meeskonda avatumaks ja teinud koostöö teiste riikidega hõlpsamaks,” lisas Metsmaa. „Peale selle on neil erialaseid oskuseid, mida meie inseneridel ei ole, nt maavärina arvutamiste võimekus, mis on oluline just rahvusvahelises plaanis. Nad on loonud meie ettevõttele olulist lisaväärtust,” rääkis ta.

„Rahvusvaheline seltskond on kindlasti ka nooremale generatsioonile sümpaatne ja veidi põnevust pakkuv. Näeme, et see teeb meid ka tööandjana atraktiivsemaks,” lisas Metsmaa. Ta tõi välja, et kultuurilised erinevused võivad luua ka üllatavaid võimalusi: „Meie Egiptusest tulnud kolleegid eelistasid eestlaste jõulude ajal töötada – kiirel ajal oli see tööandja jaoks suurepärane võimalus.“

Töötajate kohanemine on Esplanis kulgenud sujuvalt. „Meil on väga ägedad kolleegid, kes on olnud avatud ja meie Egiptuse kolleegid kenasti vastu võtnud. Kindlasti oli suur abi ka keelekursustest, kus tekkis sõpru-tuttavaid ka väljastpoolt tööd.”

Metsmaa soovitab enne välismaalt värbamist läbi mõelda, millises mahus tööandja kompenseerib töötajale ümberasumisega seotud kulud, nagu dokumentide tõlkimised, kindlustused, viisad, lennupiletid ja miks mitte ka soojad talveriided.

„Esimene pääsuke ongi kõige keerulisem. Me ei teadnud protsessi, nõudeid, ajakulu ega osanud ette kujutada töötaja ootusi või hirme. Tuli langetada põhimõttelisi otsuseid, kuidas me edasi töötame, kui meil on töötaja, kes ei oska eesti keelt. Mis juhtub meie töökeele ja koosolekutega? Kuna alguses tuli juurde vaid üks töötaja ja soovisime, et tal oleks lihtsam ning võimalik Eestis kiiremini kohaneda, siis leppisime temaga kokku, et töökeel on ka edaspidi eesti keel. Tõlkisime ja selgitasime, kuid protsessid jms jäid eestikeelseks,” rääkis Kadi Metsmaa.

Esplan on praeguseks endale värvanud kaks töötajat Egiptusest. Pooleteise aasta eest Eestisse tulnud töötaja vestleb töökaaslastega sujuvas eesti keeles. Teine spetsialist käib samuti keelekursustel. Ettevõte võttis keelekoolituse kulu enda kanda, kuid Metsmaa soovitab varakult välja selgitada, kas sobivaid kursuseid leidub ja millal need algavad. „Koolituste leidmine osutus arvatust keerulisemaks, sest enamasti on need vene keele baasil – eriti tasuta kursused.”

„Teatav kogemus on nüüd olemas ja julgust rohkem. Valisime esimese töötaja erialalt, kus eesti keele oskust on vaja kõige vähem. Tänu kogemusele oskame nüüd näha rohkem võimalusi, kuidas saab kohe tööle asuda ilma eesti keele oskuseta. Samuti on meil üha rohkem projekte, kus lähteandmed või mingi osa on inglise keeles,” rääkis Metsmaa.

„Selleks, et saaks taotleda välismaalase lühiajalist Eestis töötamist, peab olema valmidus maksta keskmisest kõrgemat palka. Tööleping tuleb tõlkida töötaja jaoks arusaadavasse keelde ning leping esitada PPAle. Tasub olla valmis ka PPA rutiinseteks küsimusteks uue töötaja kohta,” selgitas Esplani tegevjuht.

Esplanil ei ole olnud rahvusvahelist värbamiskampaaniat ega ingliskeelset kuulutust, vaid kandidaadid on neid ise leidnud. „Kodulehel on kirjas, keda me meeskonda otsime, ja kandidaadid on ise meieni jõudnud. Meie poole on pöördutud nii Türgist, Hispaaniast, Malaisiast kui ka Egiptusest,” sõnas Metsmaa.

Esimese töötaja tulek tõi juurde tööavaldusi Egiptusest, sest tema endised kolleegid ja tuttavad nägid, et talle meeldib Eestis ja tal läheb siin hästi. Tööintervjuud tegi projekteerimisettevõte Eestis levinud viisil – Skype’i teel. Samuti palusid nad teha proovitöö ja saata näidiseid varasematest töödest.