Järgmisteks kuudeks prognoositav põhipalkade kasv jääb 5–6% piiresse, selgus kevadel Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud tööandjate küsitlusest.
Kuigi suurem osa (61%) organisatsioone oli põhipalkasid korrigeerinud juba eelmise aasta lõpul või selle aasta esimeses kvartalis, plaanis ligi veerand (23%) uuringus osalenutest põhipalkade suurendamist ka järgmise kuue kuu jooksul (apr–sept 2018).
Tööandjad, kes kavandavad lähikuudel tõsta ettevõtte kõikide töötajate palgatasemeid, plaanivad 3–6% palgatõusu. Samas mahus plaanivad tööandjad tõsta ka klienditeenindajate, oskustööliste ja lihttööliste palgatõusu. Tippspetsialistide ja spetsialistide kavandatud põhipalga tõus tõotab tulla suurem ja jääb ettevõtjate hinnangul 9–10% ringi.
„Palgakasvu mõjutavad regulaarsed põhipalkade korrigeerimised organisatsioonides, mida tehakse sagedamini aasta alguses. Otsust muuta või mitte muuta põhipalkasid mõjutavad organisatsioonide majandustulemused, vajalike töötajate saadavus turul ja ka konkurentide palgatasemed. Põhipalkade muutuste kõrval mõjutavad palgakasvu ka erinevad lisatasud, mis sõltuvad organisatsiooni majandustulemustest ja töömahtudest,” kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
„Hooajaliste tööde hooaeg on täies hoos ja kuna aktiivsete tööotsijate arv ei suuda kasvava tööjõunõudluse tempos püsida, tuleb tööandjatel töötajate leidmiseks teha paremaid palgapakkumisi. Praegu on Eesti suurimas tööportaalis CVKeskus.ee avaldatud 300 hooajalist tööpakkumist, millest kolmandik on avaliku palgapakkumisega. Suur osa hooajalistest tööpakkumistest on koondunud Tallinnasse ja Tartusse, kus otsitakse peamiselt abilisi klienditeeninduse-, toitlustuse-, turismi- ja müügisektoritesse, kuid hooajatöid leidub ka teistes piirkondades – näiteks pakutakse võimalust veeta suvi Kihnu saarel ja töötada kokana,” kommenteeris tulemusi CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
Seotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.