Isikuandmed töösuhetes. Mida peab teadma uuest isikuandmete kaitse üldmäärusest?

Töösuhted on Euroopa Liidus riigiti erinevalt reguleeritud ja nüansse, mis näiteks tööelu korraldust puudutavates seadustes ja määrustes erinevad, on palju. Kuna tööõigus ja sellega seotud harjumuspärased tavad riigiti erinevad, on ka isikuandmete kaitse üldmääruses jäetud liikmesriikidele võimalus töösuhete kontekstis andmete töötlemise osas täpsemad reeglid kehtestada.

Eelkõige on igal liikmesriigil õigus kehtestada täpsemad eeskirjad seoses töötajate värbamisega, töölepingu täitmisega, juhtimisega, töö kavandamise ja korraldamisega, võrdsuse ja mitmekesisusega töökohal, töötervishoiu ja tööohutusega, tööandja või kliendi vara kaitsega ning tööhõivega seotud õiguste ja hüvitiste isikliku või kollektiivse kasutamisega ning töösuhte lõppemisega.

Need riigisiseselt kehtestatud reeglid peavad sisaldama sobivaid meetmeid, et kaitsta töötaja inimväärikust, õigustatud huve ja põhiõigusi, eelkõige seoses andmetöötluse läbipaistvusega, isikuandmete edastamisega kontsernisiseselt ning järelevalvesüsteemidega töökohal. On ju töötaja ja tööandja reeglina ebavõrdses olukorras ja riigi kohustus on kehtestada reeglid, mis töötaja kui töösuhte nõrgema poole õiguseid kaitseks.

Suurem osa töösuhteid puudutavatest muudatustest on seega jäetud iga riigi seadusandja otsustada ja erisused peaksid selguma eelkõige määruse riigisisesest rakendusaktist koosmõjus teiste seaduste muutmiseks vajaliku eriseaduste paketiga. Uut isikuandmete kaitset valmistatakse parasjagu justiitsministeeriumis ette. Sama seis on ka eriseaduste muutmisega.

Andmekaitse inspektsioon on eelnõud ettevalmistavale justiitsministeeriumile teinud mitu ettepanekut. Näiteks oleme soovitanud ühe olulise teemana selgemalt ära reguleerida jälgimisseadmete kasutamise. Siia alla kuuluvad töökorralduslikud kaamerad, turvakaamerad, GPS-seadmed, aga ka näiteks arvutiprogrammid töötajate tegevuse kontrollimiseks. Kuna tehnoloogilised võimalused arenevad kiiresti, peab seadus sellele arengule järele jõudma.

Samuti oleme soovitanud senist regulatsiooni täiendada tööandja õiguste osas töödelda töötaja delikaatseid ehk eriliiki isikuandmeid. Senine regulatsioon koosneb lisaks isikuandmete kaitse seaduse üldpõhimõtetele kahest töölepingu seaduse normist. Esiteks ei või töölesoovijalt küsida infot, mille suhtes tööandjal puudub õigustatud huvi (TLS § 11), teiseks peab tööandja austama töötaja eraelu ega tohi töökohustuste täitmist kontrollida viisil, mis riivab töötaja põhiõigusi (TLS § 28 lg 2 p 11). Need kaks sätet on aga võrdlemisi üldsõnalised ja vajavad üldmääruse kontekstis kindlasti täiendamist. Seetõttu oleme soovitanud töölepingu seadust eriliiki andmete töötlemise osas täpsustada.

Siia kuuluvad mitu küsimust alates sellest, kas ja kuidas on tööandjal õigus kontrollida töötajate joobeseisundit või kuidas võib tööandja kontrollida töökohustuste täitmist kuni selleni, kas ja milliseid tervisetõendeid on tööandjal õigus eri olukordades töötajalt endalt või ka arstilt/haigekassalt küsida.

Tegu on problemaatiliste, ent paraku iga päev meie tööelu juurde kuuluvate küsimustega, mis on seni olnud ebaselged ja põhjustanud töösuhetes palju vaidlusi. Loodetavasti võtab ministeerium inspektsiooni soovitusi arvesse.

Millest juhinduda?

Nagu eelnevast järeldub, on määruse rakendamisega seoses veel paljud küsimused lahtised. Seda eriti töösuhete valdkonnas. Samas on 25. mai on kohe-kohe ukse ees ja ettevõtted peavad üleminekuks valmis olema. Millest tööandjad oma töökorralduslike küsimusi ja personalipoliitikat planeerides siis juhinduda saavad?

Esmalt tasub rõhutada, et andmekaitse aluspõhimõtted on siiski suures osas jäänud samaks. Ehkki täpsustusi võib veel tulla, ei tasu karta liiga kardinaalseid muudatusi. Teemaga kursis olemiseks tasub tutvuda Euroopa andmekaitseasutuste töögrupi arvamusega, Andmekaitse inspektsiooni juhenditega ning värske infoga inspektsiooni kodulehel.

Töögrupi arvamus

Euroopa andmekaitseasutuste töögrupp võttis möödunud aasta suvel vastu arvamuse andmete töötlemise kohta töökohal. Selles dokumendis on põhjalikult käsitletud isikuandmete töötlemist just töösuhete kontekstis. Paralleelselt on välja toodud nii seni kehtinud andmekaitsedirektiivist (95/46/EÜ) tulenevad kohustused kui ka uuest isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenev. Arvamus on tõlgitud ka eesti keelde, seega on seda mugav lugeda ka neil, kelle töökeeleks ongi peamiselt eesti keel ja kes võõrkeelsete tekstidega vähem kokku puutuvad. Materjal on kättesaadav nii Andmekaitse inspektsiooni kui ka töögrupi kodulehel. Lihtsasti leiab selle ka pealkirja järgi otsides („Arvamus nr 2/2017 andmete töötlemise kohta töökohal”).

Inspektsiooni juhendid

Andmekaitse inspektsioon on välja andnud kaks juhendit isikuandmete töötlemise kohta töösuhetes. Üks neist on põhjalikum ja detailideni minev abistav juhendmaterjal, millest saavad juhinduda mõlemad töösuhte pooled, teine aga lühike spikker personalijuhile. Juhendid on esialgu veel määruse valguses värskendamata – riigisisesest rakenduspaketist võib veel tulla mõningaid nüansse, mida juhendite uuendamisel arvesse võtta. Kuna aga üldised põhimõtted on töösuhte kontekstis andmete töötlemisel jäänud samaks, saab neis toodud juhtnööre eeskujuks võtta ka seni. Mõlemad juhendid on kättesaadavad inspektsiooni kodulehelt www.aki.ee. Niipea kui juhend uuendatud, leiab sealt ka värske versiooni.

Värske info veebis

Andmekaitse inspektsiooni kodulehel on eraldi rubriik reformiga seonduvate materjalide kajastamiseks. Sealt leiab värske info määruse tõlgendamise ja kujundatud seisukohtade osas. Samuti avaldame kodulehel vastuseid sagedasematele küsimustele, mis inimestel igapäevases tööelus andmekaitse kohta tekkida võivad.

Allikas: Tööinspektsiooni ajakirja Tööelu kevadnumber

Autor: Maire Iro, Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik