Uue töötervishoiu ja tööohutuse seadusega turvalisema töökeskkonna poole

Tööinspektsioon esitas oma ettepanekud töötervishoiu ja -ohutuse seaduse muutmiseks 2015. aasta novembris. Praeguses eelnõus kajastuvad paljud meie ettepanekud, mille jõustumisel väheneb nii ettevõtja kui ka tööinspektsiooni halduskoormus.

Kui varem pidi ettevõte teavitama inspektsiooni oma tegevuse alustamisest või muutmisest, siis seaduseelnõu järgi see kohustus tulevikus kaob. Saame sama informatsiooni äriregistrist ja ettevõtjad eraldi teadet meile saatma ei pea. Ehk senise kirjade ja teadete registreerimise asemel saame panustada enam sisulistesse tegevustesse.

Töötaja tervisekontrolli kohustus muutub konkreetsemaks

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse eesmärk on kehtestada töökeskkonnale nõuded, mis aitaksid ära hoida, ennetada ja vähendada töökeskkonnas esinevate ohtude mõju inimese tervisele. Meie ühine soov on, et inimese tervis tööd tehes kahjustada ei saaks. Nii on ka seaduses kõige olulisemad planeeritavad muudatused seotud töötaja tervisekontrolliga.

Praegu kehtiva seaduse järgi on tervisekontrollidel kaks peamist murekohta. Esiteks ei anna tööandjad töötervishoiuarstile piisavat infot töökeskkonna tegeliku olukorra kohta ja teiseks pakuvad töötervishoiuteenuse osutajad tööandjale liiga jäika pakett-teenust.

Seadusemuudatusega soovime senisest enam seostada tervisekontrolli korraldamise vajaduse ja sisu töökeskkonna riskide hindamise tulemustega. Uuenenud seaduses tuuakse välja need ohutegurid ja töölaad, mille korral on tööandja üheselt kohustatud töötaja tervisekontrolli saatma. Lisaks on seaduses täpsemalt sõnastatud need töökeskkonna ohutegurid, mille puhul tuleb tervisekontroll korraldada enne esimest kokkupuudet.

Psühhosotsiaalsed ohutegurid saavad rohkem tähelepanu

Teine oluline muudatus on seotud avalikus ruumis järjest rohkem tähelepanu saava psühhosotsiaalse ohuteguriga. Kui kehtiv seadus mainib vaid ühes paragrahvis psühholoogilist ohutegurit, siis muudatustega on kavas täpsemalt määratleda psühhosotsiaalse ohuteguri mõiste ja panna tööandjale kohustus rakendada abinõusid tervisekahjustuse ennetamiseks.

Kavandatava muudatusega defineeritakse psühhosotsiaalse ohutegurina õnnetus- või vägivallaohuga töö, töötaja ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastava töö nõudmine, pikaajaline üksinda töötamine ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud ohutegurid. Need kõik võivad mõjutada töötaja vaimset ja füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.

Kui seadus annab selgema sõnastuse ohuteguritest, siis on ka tööandjal lihtsam probleemiga tegeleda ja tööinspektoril kindlam suuniseid anda.

Vähenevad dubleerivad tegevused

Kolmas muudatus on seotud tööõnnetuste uurimisega ja see mõjutab eelkõige tööinspektsiooni tegevust. Praegu kehtivale uurimise korrale vastavalt peab tööinspektsioon uurima kõiki surmaga lõppenud õnnetusi. Tulevikus ei pea inspektsioon enam uurima neid tööõnnetusi, mille suhtes on algatatud kriminaalmenetlus ja mida uurib prokuratuur. See vähendab riigi dubleerivaid tegevusi. Samas ei jää inspektsioon kõrvale, sest alles jääb võimalus panustada prokuratuuri uurimisse oma töökeskkonnaalaste ekspertteadmistega.

Muudatuste jõustumisel lihtsustab tööinspektsiooni tööd uus võimalus märgistada lindiga ala, kus asub kasutamiseks keelatud töövahend või ohtlik töötsoon. Seaduseelnõu jõustumisega võidavad nii tööandjad, töötajad kui ka tööinspektsioon, sest uuenenud seadusega sõnastatakse seni käsitlemata mõisted, väheneb halduskoormus ja tööohutuse tagamine saab selgema raamistiku.

Ametiühingute Keskliidu esimees  Peep Peterson:

Põhiküsimus ametiühingute jaoks: kuidas tagada seaduse täitmine?

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muutmine on ametiühingute jaoks märgiline, sest töötajate jaoks on töötervishoid ja -ohutus üha suurema tähtsusega. Oleme juba aastaid oodanud reformi koos tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamisega.

Loomulikult kahetseme, et tööandjaid rahaliselt motiveeriv kindlustussüsteem (või riskipõhiselt diferentseeriv maksustamine) on taas eelnõust väljas. Arvame, et seaduseelnõus on töötajate jaoks nii positiivset kui ka negatiivset.

Ametiühingud tunnustavad, et praegu kehtiv töötervishoiu ja tööohutuse seadus loob iseenesest selge ja loogilise süsteemi ohtude ja tervisekahjustuste tagamiseks. Paraku jõuavad liiga vähesed tööandjad seaduse täitmiseni. Selle tulemusena vohavad registreerimata kutsehaigused ja näeme rekordeid töösurmade tabelis.

Kõik algab riskianalüüsist

Nii on meil raske nõustuda eelnõu autorite peamise lähtekohaga, milleks on tööandjate halduskoormuse vähendamine. Sellest eespool peab olema töötajate tervise kaitsmine ja seaduse massiline jõustamine. Samas usume, et kõik need eesmärgid on omavahel seostatavad ja saavutatavad, kui kogu tööohutusprotsess esimestest sammudest kuni järelkontrollini uuesti läbi mõelda ja tänapäevaste infotehnoloogiliste vahenditega teostada.

Kõik algab töökeskkonna riskianalüüsist – selle puudumine on praegu tööinspektsiooni rikkumiste tabelis esikohal. Peame leidma viisi, kuidas riskianalüüsi olemasolu efektiivselt kontrollida. Soovitame siin loobuda senisest põhimõttest, et riskianalüüs on tööandja sisedokument, millele pole esitatud ühtegi kvaliteedinõuet. Oleme teinud sotsiaalministeeriumile korduvalt ettepaneku alustada kohe sobiva infosüsteemi väljatöötamist, mis võimaldaks kõigil tööandjatel oma riskianalüüsid lihtsa vaevaga tööinspektsioonile nähtavaks teha. Inspektsioon saab sel viisil teha esmast kaugkontrolli, nõuda analüüsi mitteesitajatelt nende esitamist mõistliku aja möödudes ja teha ka pistelist kontrolli analüüsi kvaliteedi kohta.

Teiseks teame, et riskianalüüse tehakse väga erineva põhjalikkusega ja paljudest praegustest analüüsidest pole ohtude vältimisel mitte mingisugust kasu. Oleme püüdnud veenda tööala asekantslerit, et suuremates ettevõtetes tuleb nõuda litsentseeritud riskianalüütikute koostatud analüüside olemasolu. Selliste analüüside kvaliteedi eest võiks kaasvastutada töökeskkonna riskianalüüsi koda (audiitorite koja analoogina). Praegu sellist korraldust ei ole, kuid selle loomiseks on turul tegutsejad valmis. Väikeettevõtete tarbeks tuleb moderniseerida veebilehte Tööbik ja siduda see tööinspektsiooni süsteemidega.

Töötajate ja tööandjate koostöö

Praegu toimiva seaduse nõrk koht on ka töötajate osalemine riskianalüüside koostamisel ja nendes toodud probleemide lahendamisel. Tegime oma ettepanekud, kuidas töötajate esindaja positsiooni tugevdada. Töökeskkonna volinikku saab toetada või asendada ametiühing. Selleks, et tagada asjade tegelik läbiarutamine, soovitasime panna kohustuse, et regulaarsete arutelude protokollid on kohustuslik osa töökeskkonna dokumentatsioonis.

Kõik ideed, mis on suunatud teineteise trahvimisele töösuhte poolte vahel, ei tekita meie arvates ohutu töökeskkonna tagamisel head koostöö õhkkonda. Seetõttu on ametiühing väga teravalt vastu leppetrahvide rakendamisele, eriti kui need on ühepoolselt töötajate vastu suunatud. Vahevariandina oleme kaalunud võimalust, et leppetrahvi saaks kokku leppida ainult vastastikusena, ehk säilib ka võimalus tööandjatelt leppetrahvi nõudmiseks, kui need oma kohustusi ohutusvaldkonnas piisavalt tõsiselt ei võta.

Allikas: Tööelu.ee

Autor: Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal