Kolm mõtet, mida rakendada, et su töötaja oleks õnnelik ja rahulolev

Aastakümned on paraku näitanud, justkui töö peaks olema iga inimese A ja O. Võttes aluseks selle, et keskmine inimene veedab umbes kolmandiku oma elust tööl ning ¼ inimesi peab oma tööd pideva stressi peamiseks allikaks, on viimane aeg ümber hinnata teatud väärtused ja põhimõtted, mis puudutavad töö ja isikliku elu reguleerimist. Sellest tulenevalt on väga suur roll ettevõttel ja selle juhil pöörata tähelepanu oma inimeste heaolule, sest sellel on otsene mõju ka ettevõtte käekäigule, kuna õnnelikum ja rahulolevam töötaja on oluliselt produktiivsem ja pühendunum. Mida saad aga sina juhina teha, et su töötajad oleksid kas või sammu võrra õnnelikumad?

1. Võta teadmiseks – Sinu töötaja jaoks ei ole töö nr 1 asi elus!

Me oleme väga suure osa oma elust töökeskkonnas ja see, kuidas tunneme end ka teistes eluvaldkondades, mõjutab otseselt ka seda, millised töötajad oma organisatsioonis oleme. Kui meil on muresid isiklikus elus, siis paratamatult ei pruugi me olla samal ajal täisväärtuslikud töötajad, sest oleme mõjutatud tervikuna kõikidest elu osadest. Juhina on oluline seda märgata ja võtta teadmiseks. Kõige parem viis näidata töötajale, et hoolid temast, on mõista ja vajadusel kuulata ära tema mured, sest vahel ainult sellest piisabki. Sa ei pruugi teda aidata ja ilmselt paljudes olukordades seda teha ei saagi, kuid tõeline väärtus on teadmine, et ta ei ole oma murega üksi. See kõik annab olulise teadmise ka selle koha pealt, et kui su töötajal on mure tõttu vähenenud ka töösooritus või on tema käitumine muutunud, siis see ei tulene tingimata oskamatusest või mittetahtmisest, vaid lihtsalt millestki muust. Oluline on siin näidata üles toetust ja mõistvat suhtumist ning ehk aidata leida ka võimalusi lahendusteks (juhul, kui see on sinu võimuses).

2. Investeeri töötaja tervisesse!

Kas sinu töötajatel on võimalus saada sporditoetust, massaaži või mõnda muud tervisekompensatsiooni? Järjest enam ettevõtteid võimaldab oma töötajatele näiteks sporditoetust, kuid paraku siiski mõtlevad sellest kui väga suurest kuluartiklist. Kuid kas see ikka on nii? Mõtle sellele, et igasugune liikumine ja sportimine on väga hea inimese füüsilisele vormile, kuid väga hea ka vaimsele poolele. Sport aitab maandada stressi ja pingeid, parandab keskendumisvõimet ning annab positiivse laengu, paisates kehasse nn õnnehormoone. Füüsilise liikumise kaudu saab inimene olla terviklikum ja vaimselt tugevam ning see kõik on otseselt ka puhas kasum sulle kui tööandjale. Mida vähem stressi, seda produktiivsem on ka su töötaja. Sporditoetus peaks juba olema üsna levinud hüve, kuid siiski leidub neid, kes ei mõista selle vajalikkust laiemalt. Tänapäeva tööturul on see kindlasti ka üks osa konkurentsieelisest ning tihtipeale eriti nooremate tööle kandideerijate seas üks olulisi kriteeriume. Kiitust väärivad ka need ettevõtted, kes on endale ehitanud juba isikliku jõusaali või muu ruumi sportimiseks, mida näiteks töötajad saavad edukalt kasutada lõuna ajal, mistõttu jääb õhtusel ajal inimesele rohkem vaba aega näiteks perega koos olla.

3. Loo võimalused tegeleda ka vaimse tervisega!

Samal ajal kui tegeleme oma füüsilise tervisega, ei saa tähelepanuta jätta ka oma vaimse tervise poolt. Paraku kiputakse väga paljudel juhtudel oma vaimne heaolu tagaplaanile jätma ning selle tagajärjel on meil väga palju inimesi, kes ei pruugi end väärtustada, kellel puudub enesekindlus ja kes tegelikult ei tunne iseennast. Kõige lihtsam näide oleks tuua arenguvestlustest, kus inimesed tunnevad ennast pigem ebakindlalt, rääkides oma tugevustest ja nõrkustest või arenguvajadustest. Pigem on selle ebakindluse taga teadmatus, mitte lihtsalt oskamatus või huvipuudus. Teadmatust tihti peidetakse või kompenseeritakse kas arrogantsuse või huvipuuduse näitamisega.

Tegelikkuses oleks vaja, et inimene tunneks iseennast, oskaks tuua välja oma tugevused ja saab seejärel keskenduda just nendele. Samuti on oluline pöörata tähelepanu ka enda mõtetele, tunnetele ja emotsioonidele, sest see kõik mõjutab ka seda, kuidas me suhtleme teistega ja kuidas tajume ümbritsevat. See on ääretult oluline ka töökeskkonnas, sest oleme sellega seotud ju keskmiselt kaheksa tundi päevas ja puutume kokku väga erinevate isiksustega.

Ning siin küsid sina juhina, mida saad sina siin ära teha. Kas see ei peaks olema justkui inimese enda asi? Jah, paljuski küll, ent kui sul on olemas väga headest spetsialistidest koosnev meeskond, kellega sa oled rahul, siis miks mitte teha üks sammuke, et neid veelgi rohkem hoida ning ennetada teatud tekkivaid probleeme ja lahkhelisid. Kiire arengu ja meeskondade kasvamisega tekib paratamatult teatud pingeid ning seetõttu on selles kiires elus esmatähtis tegeleda oma vaimse poolega, et olla muudes asjades veelgi parem.

Mõni näide, mida oma ettevõttes ellu viia, et tegeleda vaimse tervisega:

luua mentorlussüsteem kolleegide vahel, kes tunnevad end üksteisega mugavalt ning saavad jagada omavahel rõõme ja muresid, mis aitab kindlasti ennetada tekkivaid pingeid ja suuremaid tööalaseid probleeme;korraldada väiksemaid sisekoolitusi töötubade näol, kus teemadeks eneserefleksioon, mina-pilt, minu tugevused jne;võimaldada töötajatel osaleda enesearengukoolitustel (nt osalise toetusega);luua tugevustele tuginev arenguvestluste süsteem, mis järgib regulaarsust ja seda, et vestlused toimuvad näiteks vähemalt kord kuus või kahe kuu tagant ning nende sisuks on valdavalt tugevused ja nende arendamine.

Milliseid mõtteid sinul tekkis ja kas oled valmis ideid oma ettevõttes rakendama?

Allikas: PersonaliDisain