Töövaidluste lahendamine eile, täna ja homme

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastatel oli töötajatel ja tööandjatel võimalik vaidluste lahendamiseks pöörduda üksnes kohtusse. Alternatiiviks kuude või isegi aastate pikkuseks venivale menetlusprotsessile käivitas tööinspektsioon Eestis töövaidluskomisjonid.

20 aastat töövaidluskomisjone

Sel sügisel möödub kakskümmend aastat töövaidluskomisjonide tegevuse algusest. Tänaseks on neist saanud peamised kohad, kus töötajatel ja tööandjatel on võimalik töölepingust tingitud erimeelsuste lahedamiseks pöörduda, lahenduseni jõutakse reeglina kalendrikuu jooksul.

Töövaidluskomisjonid lahendavad ligi 3000 juhtumit aastas ning vaid 12% töövaidlustest jõuab kohtusse. Sagedamini pöördutakse komisjonidesse vaidlustega, mis seotud töölepingu lõpetamise, töötasu või hüvitise maksmise, tervisekahju või varalise kahju tekkimisega.

Tallinnas ja üle Eesti paiknevad töövaidluskomisjonid on end aastatega sisse töötanud, kuid uuendamist ja kaasajastamist vajab iga töötav süsteem. Hetkel on sotsiaalministeeriumil kavandamisel töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu, mille oodatav jõustumine alates 2017. aasta 1. juulist uuendab Eesti töösuhete valdkonda. Seadusega kaasnevad olulisimad muudatused on töövaidluste lahendamise lihtsamaks muutmine, töövaidluskomisjonide pädevusala suurendamine ning töövaidlusasjade läbivaatamise tähtaja pikendamine 45 päevale.

Kolme riigi kogemus: töövaidluste lahendamine Slovakkias, Saksamaal ja Iirimaal

Kui Eesti töövaidluskomisjonide süsteem on sündinud lihtsama ja vähem aeganõudvama lahendusena vastukaaluks pikale kohtumenetluspraktikale, siis sarnaseid jõupingutusi on näha ka teiste riikide praktikatest. Töövaidluste lahendamine on riigiti erinev, kuid eesmärk on alati üks: aidata töötajatel ja tööandjatel jõuda mõlemat poolt rahuldava tulemuseni.

Slovakkias näiteks on loodud töövaidluste lahendamiseks kohtuväline lepitusmenetluste süsteem. Lepitusi on võimalik algatada, kui osapooled on sellega nõus ning vaidlus on tekkinud töötaja ja tööandja vahel lepingulistest või muudest õigussuhetest. Lepitusi viivad läbi kvalifitseeritud registrisse kantud lepitajad, kelle ülesanne aidata osapooltel jõuda kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni. Täna toimuvad lepitusmenetlused vabatahtlikkuse alusel, kuid riigil on plaan muuta need kohustuslikuks etapiks enne kohtusse pöördumist.

Saksamaal lahendatakse töövaidlusi töökohtus, kus üldmenetlusele eelneb kohustuslik lepitusmenetlus. Lepitusel on Saksamaal väga suur roll, rohkem kui pooled töövaidlusmenetlustest lõpevad just lepitusmenetlusega. On tähelepanuväärne, et ametiühingud on väga varmad oma liikmeid töövaidlustes esindama – tervelt kolmandik töövaidlusi Saksamaal on algatatud ametiühingute poolt. Ka Eestis on ametiühingutel õigus esindada töötajaid töövaidlustes, kuid meil seda võimalust ei kasutata.

Iirimaal saab töötülisid lahendada lausa kolmes organis: esiteks töösuhete kohtus, mis lepitab osapooli, teiseks töösuhete komisjonis, mis tegeleb töölepingute ebaseaduslike ülesütlemiste, hüvitiste ja töötasu alammääraga seotud nõuetega, ning kolmandaks töövaidluste ja võrdse kohtlemise tribunalis, mille istungid on avalikud ning kuhu kõige sagedamini jõuavad vaidlused töölepingu ebaseadusliku lõpetamise teemal. Asjaolu, et tribunali istungid on avalikud, sunnib nii mõnegi töövaidluse osalise pöörduma veelgi kõrgemasse organisse – töövaidluskohtusse.

Kuigi Eesti töösuhete valdkonna arendamisel on praegu põhirõhk töövaidluste lahendamise seaduse eelnõul, arutletakse juba täna ka kaugemate arenguvõimaluste üle. Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu on pakkunud välja, et pikemas perspektiivis tuleks ka Eestis korraldada töövaidluste lahendamise ja kohtusüsteemi reform ja luua Eestisse töökohtud.

Tasuta nõu saab tööinspektsiooni juristilt

Infot selle kohta, kui kaua on Eestis aega töövaidluskomisjoni pöörduda, millele avalduse koostamisel tähelepanu pöörata ning kuidas hakkab välja nägema vaidluse lahendamine komisjonis, saab tööinspektsiooni infobrošüürist.

Enne avalduse esitamist on tasub küsida nõu juristilt. Tööinspektsiooni juristid annavad tasuta nõu nii infotelefonil 640 6000 kui ka vastuvõtul üle Eesti.

Allikas: Tööelu.ee

 

Autor: Meeli Miidla-Vanatalu / tooelu.ee