Kas sa oled kunagi mõelnud, mis sind isiksusena kõige enam motiveerib ja tegutsema paneb? Kas sind mõjutavad pigem välised reeglid nagu seadus, liiklusmärgid, tööalased tähtajad, arsti manitsevad sõnad ja moraalsed kohustused oma elukaaslase ees? Või suhtud sa tõsiselt vaid sisemistesse reeglitesse nagu uusaastalubadustest kinni pidamine, otsus teha iga päev trenni ja mediteerida, lubadus lugeda tööalast kirjandust või võtta igal nädalal üks päev ainult iseendale?
Gretchen Rubin, kirjanik ja õnnelikkuse teooria pikaaegne järgija, on põhjaliku uurimistöö tulemusena avastanud neli erinevat kalduvust, kuidas inimesed n-ö reeglitele vastavad. Kuna sisemised ja välised reeglid on otseselt seotud sellega, kuidas me end motiveerime, uusi harjumusi loome ja destruktiivseid käitumismustreid tervislikega asendame, on iseenda paremaks mõistmiseks soovitatav sobitada ka ennast ühte või mitmesse järgmistest gruppidest.
Alluja
Keegi, kes vastab nii välistele kui ka sisemistele reeglitele.
Alluja on inimene, kes peab kinni nii tööalasest tähtajast kui ka endale antud uusaastalubadusest. Teda motiveerib igasugune reeglitest kinnipidamine ning ta väldib südikalt teiste altvedamist, reetmist ja vigade tegemist. Allujad ärkavad tihtipeale üles mõttega: „Mis mul täna päevakorras ja tegemiste nimekirjas on?” Nende tugevuseks on igasugune projektide algatamine ja ettevõtlikkus, kuna nad ei vaja teiste kontrolli ja suunamist. Siiski võivad nad tihtipeale reeglitesse liigselt kinni jääda ning muutuda rangeks ja jäigaks, paranoiliseks oma otsustest ja tegudest.
Allujatel on suhteliselt lihtne luua uusi harjumusi, kuna nad peavad alati kinni oma sisemistest ootustest. Samal ajal peab iga alluja ka märkama, et ei muutuks liiga ekstreemseks ja annaks endale aega ka puhkuse jaoks.
* Kui sinu töökaaslane või alluv on alluja tüüpi, siis anna talle kätte vaid juhendid ja selgita, mida temalt ootad. Liigset kontrolli alluja üle pole mõtet võtta, ta on isegi nii kohusetundlik, et ei jäta ühtegi detaili kahe silma vahele.
Küsija
Analüüsib iga reeglit eraldi, sest järgib ainult neid, mis on tema jaoks tähenduslikud.
Kuigi küsijal võib olla sarnaseid omadusi mässaja ja allujaga, motiveerib küsijat vaid analüüs ja mõistlik selgitus. Ta otsustab ise, kas mingi kohustus on tõesti vajalik, ja kui ei ole, ei kuuletu ta sellele. Ta on intellektuaalselt iga võimaliku käsu ja ootusega seotud, kuid tunneb end jõuetuna, kui tal puudub vajalik informatsioon, mis pärsib põhjalikku analüüsi. Kui küsijal pole piisavalt infot, et teatud reeglit läbi ja lõhki analüüsida, võib ta täielikult kinni joosta ja pealtnäha lihtsa otsuse langetamine võtab pikalt aega.
Kui sina oled küsija, sul on suhteliselt kerge luua uusi harjumusi – kui need on sinu meelest vajalikud ja tähendusrikkad. Kui sa nt tead, mis on tervisliku toitumise ja pideva trenni kasutegurid, siis on sul kerge viia kohe muudatused ka ellu. Pidev uurimistöö ja eneseareng on sulle vajalikud komponendid, et süda oleks rahul ja meel lõõgastunud.
*Kui sinu töökaaslane või alluv on küsija, siis tema põhilised küsimused on järgnevad: „Miks see? Miks nii? Miks praegu? Miks meie?” Temaga töötada võib olla väsitav, kuna tema sisemine analüüs ei lõppe iial. Seetõttu on küsijaga töötades alati mõistlik enne otsuste langetamist palju informatsiooni koguda ja see talle juba varakult ette sööta.
Mässaja
Eirab kõiki reegleid, nii sisemisi kui ka väliseid.
Mässajat motiveerib ainult praeguse hetke soov. Ta ei talu kontrolli (isegi mitte sisemist kontrolli) ning tahab otsustada ja valida lähtuvalt personaalsest vabadusest. Talle meeldib reegleid rikkuda, sest ta mõtleb tihtipeale väljaspool kasti ja teeb asju, mida teised inimesed kunagi ei teeks.
Mässajal on seetõttu ka väga raske uusi harjumusi luua, sest talle ei meeldi teha midagi, mis on vähegi traditsiooniline või tüüpiline. Ometi on ta alati valmis teiste ja iseendaga võistlema ja teistele midagi tõestama. Järgnev lause ongi igale mässajale parimaks sisemise motivatsiooni allikaks: „Ma veel tõestan endale/teile!”
* Mässajaga koos töötada on vägagi raske, sest ta võitleb kõige vastu, mida sina ja teised ütlevad. Kui aga panna mässaja tundma, et ta midagi ei oska või teised on temast paremad, lööb tema mässumeel sajaprotsendiliselt välja ning ta teeb ära ka need kohustused, mida sa iial arvatagi ei osanud.
Kohustuja
Vastab enamikule välistele reeglitele, kuid ei suuda kinni pidada oma sisemistest kohustest.
Kohustujad on küll motiveeritud välisest mainest ja aruandekohusest, kuid ei suuda oma sisemist motivatsiooni kuidagi üleval hoida. Neile ei meeldi kedagi alt vedada, seega nad teevad tublisti ära oma kodused tööd, tööalased kohustused, maksavad õigel ajal maksud ja täidavad kõik oma raseda naise soovid. Seetõttu võivad nad tihtipeale läbi põleda, sest ei võta eriti aega iseendale.
Kui kohustuja tahab luua uusi harjumusi, peab ta tegema seda kellegi teisega koos. Ta ei suudaks eales motiveerida end üksi jõusaali minema, kuid koos hea sõbraga ei jätaks ta ühtegi korda vahele. Sama käib toitumisalaste muudatuste ja vaimsete praktikate kohta – kohustujal on vaja leida enda ümber inimesed, kellega koos uusi harjumusi algatada.
* Kohustujaga töötada on ülimalt lihtne. Ta täidab küll kõik kohustused ja peab kinni reeglitest, aga sisemiselt on ta rahulolematu, kuna ei võta iseendale kunagi aega. See võib lõppeta läbipõlemise, pideva haigestumise või viimase piisana töölt lahkumisega.
Mõistes oma isiksusetüüpi lähtuvalt välistest ja sisemistest reeglitest, on meil palju kergem mõista, mis meid elus motiveerib ja kuidas seesama motivatsioon iseenda kasuks tööle panna. Mõista, millised me oleme inimeste, töökaaslaste, alluvate ja pereliikmetena, on abiks nii meile endale kui ka teistele meie ümber.
Autor: Kathleen Kanervikko, Motivaatori turundusjuht
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.