Ettevõtluskõrgkooli Mainor magistrant Grete Adler korraldas diplomitöö tarbeks uuringu, mille kohaselt palkaks 38 protsenti Eesti firmadest välismaalasi ja 35 protsenti on nõus seda kaaluma.
63 Ülemiste City ärilinnaku ettevõtte seas korraldatud uuringu kohaselt on 71 protsenti varasemalt välistöölisi palganud ettevõttetetest nõus jätkama välismaalaste värbamisega ja 24 protsenti kaaluks seda. Varasema samalaadse kogemuseta ettevõtete seas pidasid välismaalase palkamist väga tõenäoliseks vaid 21 ja kaaluma oli valmis 41 protsenti vastanutest.
Magistritöö autori Grete Adleri sõnul on Eesti ettevõtete arenemise ja kasvamise üheks suuremaks probleemiks kvalifitseeritud spetsialistide ja oskustööliste puudus. „2020. aastaks väheneb Eestis tööealiste inimeste arv 50 000 võrra ja välistööjõu kaasamine võiks seda probleemi leevendada,” ütles Adler ja lisas, et tööandjate valmisolek teisest rahvusest inimesi palgata on kriitilise tähtsusega.
Uuringu tulemustest nähtub, et suurel hulgal ettevõtetest puudub välistööjõu värbamise kogemus ning olulisemad kitsaskohad on muutuste elluviimine töökeskkonnas ning värbamisprotsessi keerukus. Grete Adleri sõnul kehtib Eestisse sisserändele palju erinevaid reegleid ja erandeid, mis tekitab tööandjate hulgas pigem vastumeelsust kui soovi protsessiga alustada. „Tööandjate valmisoleku ja huvi välistööjõudu palgata määrab sageli üldine ühiskondlik meelestatus immigrantide suhtes ja võrreldes teiste riikidega on Eesti elanike hulgas valitsevad hoiakud märgatavalt negatiivsemad.”
2015. aastal korraldatud rahvusvahelise uuringu kohaselt jäi Eesti 109 võrreldud riigi seas tolerantsuselt immigrantide suhtes 95. kohale. Uuringust selgub, et peamised põhjused, miks ettevõtted soovivad välistööjõudu kaasata, on vajaliku tööjõu kohapealne puudumine ja ning parima kandidaadi värbamine olenemata rahvusest.
Grete Adleri sõnul toovad globaalselt liikuvad töötajad kaasa rohkem erisuse aspekte. „Uuringud näitavad, et teadlikult juhitud mitmekesisus toob organisatsioonile positiivseid tulemusi,” rääkis ta. „Selleks, et püsida töötajate meelitamisel ja hoidmisel rahvusvahelises konkurentsis, peavad ettevõtted olema võimelised pakkuma rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi tingimusi.”
Statistikaameti 2014. aasta rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest.
Ettevõtluskõrgkooli Mainor magistritöö raames tehtud uuringus osales 63 Ülemiste City ärilinnakus asuvat firmat. Grete Adler esitles magistritööd 2016. aasta juunis, magistritöö juhendaja oli Eneken Titov.
Seotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.