Õnnetusi ja kutsehaigusi tuleb ette ka kontoritööl!

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna juhataja Rein Reisberg:

Kontoritööd võivad tunduda küll ohutud ja mugavad, eriti võrreldes välitingimustes tehtava raske füüsilise tööga, ent see mulje on petlik. Tööõnnetusi juhtub ka kontorites ja nende õnnetuste arv küündib aastas sajani, millest ligikaudu veerand on raskete tagajärgedega. Enamik neist juhtub liikudes libisedes või komistades – kipsis käe või jalaga on inimesed kaua töölt eemal. Kuid õnnetusi juhtub ka erinevate kontoriseadmete kasutamisel.

Hoopis suurem probleem on kontoritööde juures seotud töötervishoiuga. Hädad tekivad siin pika aja jooksul ja neid ei kiputagi tööga seostama. Väga oluline on aga tagada, et inimesed saaksid töötada nii, et kael ei jääks kangeks ja silmanägemine ei saaks kahjustatud. Inimese keha ei ole loodud pikalt arvuti taga istuma ning silmad väsivad pikaajalisest ja pingsast ekraani jälgimisest. Asjata ei räägita, et iga 45 minuti tagant tuleb teha puhkepaus ja silmad ekraanist eemale suunata (igasugusest ekraanist, sest sülearvuti ekraani asemel telefoni oma vaatamine kurnab silmi samamoodi).

Sundasendid ja -liigutused on tööga seotud haigestumiste juures kolme enamlevinud põhjuse seas ja tõenäoliselt põhjustab neid ebaergonoomiline töötamiskoht. Kontrollige kohe: kuidas te seda teksti lugedes istusite, milline oli teie käte asend, kas ekraan asetseb silmade kõrgusel? Paljud kontoritöötajad on tundnud valu või ebamugavustunnet õlgades, kaelas või randmes, moodsa aja häda on nutikael, mille põhjuseks on pea liigne ettepoole kallutamine. Pea sügav kalle ette põhjustab aga suurenenud survet lülisamba kaelaosale. Täiskasvanud inimese pea kaalub umbes 4–5 kilogrammi ning normaalse füsioloogilise peahoide puhul on lülisammas harjunud seda tööd tegema ja liigset koormust ei teki. Pead ettepoole kallutades suureneb koormus lülisambale. Näiteks pead 15 kraadi ettepoole kallutades suureneb koormus lülisamba kaelaosale 2,5 korda ja 30 kraadi ettepoole kallutades juba neli korda.

Tihtipeale jäävad tööandjal need probleemid märkamata või ei pöörata neile piisavalt tähelepanu. Siis peavadki tööinspektorid neid lihtsaid tõsiasju meelde tuletama. Ka kontoris juhtuvaid tööõnnetusi saab ennetada, kui märgistada ära trepid, kinnitada juhtmed, juhendada inimesi korrektselt jne. Kontoritöökohtade puhul pööravad tööinspektorid suuremat tähelepanu pigem töötervishoiule ning nende tähelepanekud ja ettepanekud töökeskkonna muutmiseks võimaldavad ennetada nii mõndagi tervisekahjustust. See on hea nii töötajale, kes ei pea tööd tehes oma tervise pärast muretsema, kui ka tööandjale, kelle töötajad suudavad panustada rohkem ning ära jäävad tööõnnetuste ja haigestumistega seotud kulud.

Allikas: Tööelu.ee