Tuvasta ohutegurid, määratle riskid ja leia lahendused!

Tööandja võib riskianalüüsi teha omal käel või tellida selle teenusepakkujalt. Parim tulemus saavutatakse, kui ettevõttes teevad riskianalüüsi korraga kaks eksperti: ühelt poolt tööandja esindaja, kes tunneb ettevõtet ja selle eripärasid, teiselt poolt aga teenusepakkuja, kes tunneb riskide hindamise metoodikat, vaatab ettevõtte töökeskkonda värske pilguga ja märkab ka neid ohte, mida ettevõtte enda töötajad ei pruugigi tähele panna. Ohtude kaardistamisel toob kasu ka töötajate küsitlemine – neil on kindlasti oma seisukoht nii igapäevaste töösituatsioonides tunnetatavate ohtude kui ka ennetusabinõude tõhususe või vajakajäämiste kohta.

Riskianalüüsi tegemise praktiline kasu on avastada töötajate tervist ohustavad tegurid enne, kui need jõuavad inimestele ja ettevõttele kahju teha. Riskianalüüs aitab tööandjal välja selgitada, hinnata ja kontrollida tegureid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada. Haigestunud või pinges inimese töövõime väheneb ja see mõjutab ettevõtte töötulemusi.

Tööinspektsiooni kommentaar ( Rein Reisberg, Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamisosakonna juhataja):

Ettevõttes riskianalüüsi tehes tuleb mõelda selgeks kolm küsimusteringi.

Millised on ettevõttes esinevad ohutegurid?

Selgitatakse välja töökeskkonnas esinevad ohutegurid, ükskõik kui tühised need ka ei tunduks, ja seda eraldi iga töökoha raames, sest ohud võivad töölõiguti erineda. Ülevaate saamiseks kirjeldatakse detailselt töötingimusi: ruumide asetust, suurust, töökohtade paigutust, valgustuse ja sisekliima tingimusi, töövahendeid, tööülesandeid, töö üldist korraldust ning vajadusel puhkamis- ja pesemistingimusi. Kasuks tuleb ka töökohtade ja tegevuste pildistamine.

Ohutegureid aitab määratleda vaatlusprotokoll (vt siin). Kuna paljude tegurite kohta on teada, millistes väärtustes need tervist ohustavad, on hea mõõta ohutegureid pidevalt, mingi ajaperioodi vältel kindla metoodika järgi, et mõõtmistulemused oleksid võrreldavad ja kokku oleks võimalik liita ka doosid (näiteks kiirgus-, kemikaali- või müradoosid). Ohuteguriteks võivad olla muu hulgas töötaja asend ja korduvad liigutused. Jälgida ja kirjeldada tuleks ka kuvari taga istuva töötaja tööasendit või loendada liinitöölise teatud laadi liigutuste arvu ajaühikus.

Kui suured on riskid?

Riskide suuruse hindamiseks kasutatakse Euroopas ja Eestis sageli Briti standardis BS 8800 esitatud maatriksit, mis jagab riskid viide tasemesse nende esinemissageduse ja ohtlikkuse põhjal ning ütleb, kas ja kui kiiresti tuleb abinõud tarvitusele võtta. Analüüsi oma ettevõtte riske ja määratle neid maatriksi järgi (vt tooelu.ee).

Millised on lahendused?

Avastatud puuduste kõrvaldamiseks koostatakse tegevuskava koos ajakava ja kirjeldustega. Vältida tuleks ajutisi lahendusi, tõsisemaid tervisehäireid põhjustavad tegurid tuleks maandada eelisjärjekorras ja eelistada tuleks lahendusi, millest võidab rohkem töötajaid. Kasuks tuleb, kui määratleda, kui tihti riskianalüüs üle vaadatakse.

Allikas: Tööelu.ee