• 29.01.16, 15:43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Millised koolitused on ettevõtetes populaarseimad

Edukas ettevõttes on järjest olulisem efektiivsus, mis peegeldub ka ettevõtete koolitussoovides. Järjest populaarsemad on ajajuhtimise, efektiivse koosoleku pidamise ja ka toimiva kommunikatsiooni koolitused.
Asjalik koolitus innustab mõtlema kastist väljapoole.
  • Asjalik koolitus innustab mõtlema kastist väljapoole. Foto: pixabay.com
Koolituse tellimune algab vajaduse selgitamisest
Arutage, kas koolitusvajadus on olemas.Räägi avameelselt sellest, kus tekivad tööolukorras kitsaskohad, milliste võtetega neid vältida saaks ja kus selliseid võtteid õppida saab.
Tee selgeks praktiline vajadus. Kui üks programme tundev töötaja suudaks kujundada vajalikud reklaammaterjalid, siis on koolitamine mõttekam mitmekordsest teenuse ostmisest.
Pane numbrid paberile. Küsi tööandjalt, mis juhtuks parimal võimalusel pärast koolitust ja mis juhtuks halvimal juhul. Halvimal juhul kaotab ta koolituseks läinud raha, parimal juhul võib firma kasumist suurendada ja saada endale motiveeritumad töötajad.
Tea oma argumente. Võib olla, et tööandja pole mõelnud selle peale, et meeskonnakoolituse käigus õpitakse koostööd või et areneda saav töötaja on motiveeritum.
Ole valmis minema kompromissile. Võib juhtuda, et lähed küsima turundusalast koolitust aga avastatakse hoopis su puudlik keeleoskus. Siiski saad võimaluse õppida ja ennast arendada.
„Asjalik koolitus innustab mõtlema kastist väljapoole,” sõnab DPD personali- ja kvaliteedijuht Annika Oruaas. DPD on ettevõttena aru saanud, et töötajate koolitamine on kasulik nii otseselt kui kaudselt. „Täieneb ettevõtte oskuste ja teadmiste pagas, kasvab meeskonna koostöö, ollakse oma valdkonna teemadega kursis, saame luua koostöösuhteid,” loetleb Oruaas koolitamise plusse. tõdeb, et praegu panustatakse töötajate arendamisse rohkem kui varem. „Ettevõtted on hakanud mõtestama oma protsesse ja soovivad neid parandada,” ütleb ta. Populaarsete koolituste hulka on jõudnud personalitöö, arenguvestluste ja koosolekute korraldamine ning ka ajajuhtimine. 
Personaliekspert Koolituste koolitaja Ülle Mugu
Kohustuslikud ning vabatahtlikud koolitused
Töölepinguseaduses ei ole sätestatud, mis koolitused töötajatel läbitud peavad olema. Küll aga on tööandjal kohustus tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks ettevõtte huvidest lähtuv koolitus. Sellise koolituse kulud peab kandma tööandja ning lisaks maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Koolituse valib ja pakub reeglina välja tööandja, kuid on ka aktiivseid inimesi, kes ise enda koolitamise peale mõtlevad. ütleb, et tullakse nii tööandja initsiatiivil kui ka ise. „Tihti juhtub, et mõtte paneb tööandjale pähe mõni hellema arengunärviga töötaja,” sõnab ta.   leiab, et töötajad, kes ise endale koolituse välja kaubelnud, on motiveeritumad nii koolitustel osalema kui ka saadud teadmisi kasutama. „Kui koolitusvajadus jääb töötajaga läbi arutamata, siis ei hakka ta teadmisi realiseerima,” ütleb ta.
Ülle Mugu kogemuse põhjal jagunevad inimesed enamjaolt kaheks. „Pool tuleb tööandja kaudu ja pool leiab meid ise,” sõnab ta. Ka aja-ja projektijuhtimise koolitaja Kristjan Otsmann
Oruaas ütleb, et nende töötajaid ei ole kunagi pidanud koolitusele minema sundima. DPD töötajatele võimaldatakse ka omal käel leitud koolituste läbimist. Heaks meetodiks peab ta iga-aastseid arenguvestlusi, kus selgitatakse välja töötajate koolitusvajadused ja -huvid ning pannakse kokku aastane koolitusplaan.Merlis Jusupov koolitusfirmast KoduleheKoolitused
Koolitus aitab tulemuslikult aru pidada
Otsmann kinnitab, et nende juures käivad keskastme juhid ja oma ala tippspetsialistid oma tegevuste planeerimist auditeerimas. „On kasulik rattast välja tulla ja heita kõrvalpilk oma tegemistele, et neid analüüsida ja leida parenduskohti,” soovitab ta. „Pakumegi just neid koolitusi, mis aitavad inimestel ja meeskondadel efektiivsemaks ja tulemuslikumaks muutuda,” ütleb Otsmann. Praegu on märgata huvi suurenemist just tulemuslike koosolekute pidamise kohta. „Ilmselt on majanduse areng toonud kaasa vajaduse tulemuslikumalt aru pidada,” arvab ta. Kui ajajuhtimine võib näida paraja soolapuhumisena – päevas on ju ikka kaheksa töötundi –, kinnitavad koolituse läbinud, et mõtteviisi muutes on võimalik palju ära teha. Mõeldakse läbi, milliseid ülesandeid peab ise täitma ja mida saab delegeerida. Mõistetakse, et vahel on vaja aeg maha võtta ja panna plaan paika, selle asemel et arutult rabeleda. Loomulikult nõuab ajajuhtimine energiat, aga kokkuvõttes kulub energiat vähem kui ilma plaanita tegutsedes.
Kohustuslikud koolitused kolivad veebi
Koolitajatelt tellitakse kõige rohkem seadustest tulenevaid koolitusi, milleks on on tuleohutusalane väljaõpe, töötervishoid ja -ohutus ning kaubanduses ja teeninduses ka toiduhügieen. Kohustuslikkoolitus.ee koolitaja Taavi Teets ütleb, et suurtes kaubanduskeskustes tegutsevatele ettevõtetele on mugav lahendus e-kursused, mis on kokku pandud konkreetset keskust silmas pidades. Nii tagatakse töötajatele kiire ja tõhus väljaõpe.  soovitab eriti tulemusliku suhtlemise koolitust, mis tugineb E.Berne’i suhtlemistasanditele ja ka tööstressi juhtimise ja lõdvestumisoskuste omandamise koolitust.
Teets lisab, et aastal 2008 osaleti pigem klassikoolitusel, kuid nüüd eelistatakse e-õpet. „Aja mõiste on omandanud täiesti uue tähenduse ja tehnoloogia areng on loonud uued võimalused virtuaalse klassiruumi näol,” ütleb ta. Kuna töötajat ei tohi lubada töökohale enne, kui on tehtud tuleohutuse alane juhendamine, aktiveeruvad koolituste tellijad enne aruannete tähtaega, auditite eel või pärast järelevalveametniku visiiti. Ka sellisel nüüd-ja-kohe-vajadusel on e-õpe suureks abiks.  Kahjuks näitab praktika sageli, et neid koolitusi tellitakse pigem selle pärast, et linnuke kirjas oleks ja saaks töölepingu ametlikult vormistada. Teets on veendumusel, et selline käitumine ei ole õige. „Töötaja ohutusalane harimine on tööandja panustamisviis,” on ta kindel. Teets juhib tähelepanu hiljutisele tulekahjule Dubais, kus pilvelõhkuja põlengus ei olnud mitte ühtegi hukkunut. Ta on kindel, et töötajad teadsid, kuidas tegutseda, ja olid evakuatsiooniks ette valmistunud.Suhtlemisoskus tuleb kasuks kõigile
Lisaks spetsiifilistematele oskustele on väga palju universaalseid oskusi, mis toovad kasu nii klienditeenindajale kui ka tippjuhile. Ülle Mugu arvab, et kõige tähtsamaks võib pidada suhtlemisoskust. Tema sõnutsi on seda pädevust seni alahinnatud. „Koolitusel ütlevad õppijad tihti imestunult, et aga mida ma seni teinud olen – ma ju polegi osanud suhelda!” räägib Mugu.  Ka RA koolituste juhataja ja koolitaja Krista Silbaum
Kristjan Otsmann tõstab esile nii emotsionaalset intelligentsust kui ka teadmiste rakendamist. „Järjepidev areng ja oma töö paremaks muutmine, tillukeste sammudega ja iga päev, on väga olulised,” sõnab ta. Koolitusest on kasu igal juhul
Kuigi on näha õpihimu suurenemist ja koolituste valik laieneb, tuuakse eestlaste puhul esile, et meil puudub oskus õpitud teadmisi praktikas kasutada. Lisaks heidetakse ette vähest julgust ja loovust ning vanemaealiste puudulikku arvutikasutusoskust. Ka kõike seda saab koolitustel arendada ja veakohti teades saab neile rohkem tähelepanu pöörata.Ülle Mugu räägib oma kogemusest, et tihti tullakse saama konkreetseid teadmisi, aga lisaks lahkutakse isikliku kasvu, sotsiaalsete suhete ja hea eneseväljenduse oskusega. „Mitmest meie kursusest on välja kasvanud tihedat koostööd tegevad professionaalide kogukonnad,” toob ta esile veel ühe plussi. Annika Oruaas ütleb, et DPD-l on kombeks pärast iga koolitust töötajatelt tagasisidet küsida ja hinnata tulemuslikkust arenguvestluste käigus. Nii on kindel, et kõigil on õpitud oskustest ka kasu ja keegi ei käi koolitusel lihtsalt istumas.
Allikas: sekretar.ee (artikkel ilmus Äripäeva erilehes Koolitus)
Autor: Liisi Konovalov

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.12.24, 08:00
Kuidas võrdsus ja mitmekesisus organisatsiooni ja selle töötajaid aitavad?
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele