Probleem värbamisel, millest avalikult ei räägita
Kui kandideerija oskused ja kogemused on kooskõlas töökuulutuses soovituga, aga ettevõte ei pea kandidaati isegi kohtumise või kontakteerumise vääriliseks, ja seda eelkõige vanuse tõttu, siis kuidas defineerida sellist värbamiskäitumist?
Peame Eestit arenenud ühiskonnaks ja euroopalike väärtuste kandjaks. Oleme viimase kolmekümne aasta jooksul kasvatanud Eesti ühiskonda kandma helkureid, sõitma talvel turvaliste talverehvidega ja kasutama turvavöid. Personalijuhid on aastaid teinud sihikindlat tööd, et arendada juhtimiskultuuri, kaasata erivajadusega inimesi tööturule, kohandades töökohti ja tehes organisatsioonides selgitustööd. Me räägime mitmekesisusest, võrdleme naiste ja meeste osatähtsust juhtimises, räägime rohepöördest ja võrdsest kohtlemisest, ning näiliselt oleks meil justkui enamik kodutööst hooliva ja diskrimineerimisvaba ühiskonna arendamisel juba tehtud? Tegelikkuses päris nii ei ole.
Seotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.
Enimloetud
1
5
Lisaks veel paar näpunäidet
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisaks veel paar näpunäidet
NB! Tutvu kindlasti ka valdkonna kiirülevaatega artikli lõpus ja vii end kurssi tööjõumuutustega sektoris!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele