5 müüti sündmuste korraldamise kohta

Sündmuste korraldamise ekspert ja Soulteam asutaja Triinu Toomela toob välja enimlevinud müüdid ja lükkab need ümber.

Toomela nendib, et esimene asi, mille pealt varasema praktika kohaselt eelarvet kokku hoitakse, on sündmused. Ta paneb südamele, et tegelikult kriisides või keerulistes olukordades, kus inimesed peavad pingutama rohkem kui tavaliselt, on eriti oluline neid motiveerida, tänada ja inspireerida. Stressirikastel aegadel on enamasti motivatsioon maas ja kunagi ei tea, mis toimub koduski. Nii et see, kui tööandja töötajaid meeles peab ja kriitilistel hetkedel hoiab, on eriti oluline. Tasub organiseerida kas või midagi väikest, aga igal juhul midagi eesmärgipärast korraldada ja mitte päris ära jätta.

„Tänapäeval ei korva ükski palgatšekk emotsionaalset poolt, mida tööandja töötajatele pakkuda saab. Palk on oluline, aga tänapäeval pole see enam kõige olulisem faktor töökoha valikul,“ ütleb Toomela.

Toomela sõnul ei ole see sugugi nii. Tegelikult tuleb hoopis otsida nutikaid lahendusi, kuidas korraldada sündmus väikese eelarvega nii, et see kannaks eesmärki ja oleks osalejatele huvipakkuv. Lisaks säästab pikaajaliselt ette planeeritud üritusturundusstrateegia samuti ettevõtte eelarvet, sest ei tehta läbimõtlematuid kulutusi või viimase hetke oste, kus teenused ja tooted on kallimad.

Ta toob näite, et alati ei pea minema restorani õhtusöögile, vaid vabalt võib korraldada töötajatele kontoris üllatusena brunch’i. Ka ei pea sündmus toimuma üldse siseruumides, mille eest peab maksma renti – võib minna ka õue.

Toomela usub, et tegelikult peaks igas ettevõttes olema oma traditsioonid, mis lähtuvad ettevõtte enda inimestest. Mõnes ettevõttes talvepäevi ei tahetagi – pigem tahaksid töötajad vastlaliu laskmist koos tiimiga tööpäeva raames. Võib-olla ei soovita ka suvepäevadeks sõita kaheks päevaks linnast välja, vaid eelistatakse teha hoopis kinoõhtu linnas sees.

Ei tohiks kinni olla selles, mis toimub teistes ettevõtetes, sest see ei pruugi toimida sinu omas. Oma inimeste tagasiside on ka oluline faktor, mis paneb paika, kui suur on osalusprotsent sündmusel. Osalusprotsendi järgi saad alati vaadata, kui edukas sündmus oli ja kas sa kuulasid piisavalt oma inimesi, et pakkuda neile just seda, mida nad soovivad.

Üks levinud müüt on ka, et kui keegi sündmustel ei käi, siis töötajaid ei huvita. Tegelikkuses tähendab see, et pakud töötajatele asja, millest nad huvitatud ei ole. Sündmused on oma töötajate motiveerimiseks ja innustamiseks. See ei ole koht iseenda eelistuste presenteerimiseks vaid pigem oma inimestele selle pakkumine, mida nemad päriselt soovivad, mille pärast nad ei ole nõus sealt sündmuselt puuduma ja mis neid kõiki huvitab.

Samas ei tasu olla ka mõtetelugeja ja pakkuda töötajatele seda, mis sa arvad, et neile võiks meeldida. Räägi ja suhtle oma inimestega ja saad kindlasti palju infot, millega järgmisel korral ettevõtte sündmust korraldades arvestada.

Toomela ütleb, et sündmuse korraldamine ei ole kindlasti keeruline, pigem detailirohke ja ajakulukas, sellega peab paratamatult arvestama. Aga paljuski oleneb see sündmusest endast – kui teha kontoris jõuluhommik vaid oma tiimile, ei pruugi selle korraldamine kuigi ajamahukas olla.

Kui ettevõte ise sündmust korraldab, soovitab Toomela jagada rollid ära, et kõik jõuaksid põhitöö kõrvalt sündmuse korraldamisega tegeleda. Kui majas aga ajalist ressurssi ei ole, tasub võtta appi mõni üritusturunduspartner väljastpoolt.