Koroonakriisi ajal on kaugtöö muutunud väga levinud töövormiks, mida soodustavad nii tehnoloogia areng kui ka üldine paindlike töövormide populaarsuse kasv. Advokaadibüroo Hedman Partners jurist Johanna Rähn selgitab, millega peab distantsilt töötamisel arvestama ning toob välja põhilised vead, mida praegu tehakse.
Kaugtöö tähendab, et töötaja teeb oma tööd, mida ta tavapäraselt teeks tööandja ruumides, neist väljaspool, näiteks kodus või maakohas. Rähn rõhutab, et kaugtöö rakendamisel on mitmeid olulisi õiguslikke nüansse, mida tihti unustatakse. „Seaduse järgi ei saa tööandja sundida töötajat kodukontoris töötama ja ka töötaja ei saa jääda kodukontorisse tööandja nõusolekuta ehk tööandja ja töötaja peavad kaugtöö tegemises kindlasti kokku leppima,” rõhutab ta.
Seotud lood
Koroonaviirus on märkimisväärselt muutnud töötamise viise. Eestis piirab aga uusi töövorme tööõiguse regulatsioon, mis lähtub traditsioonilisest töösuhtest.
Töötaja soovib lapsehoolduspuhkuselt tööle tagasi minna. Tööandja aga ütles, et seda tööd, mida töötaja varem tegi, enam ei ole. Tööandja pakkus töötajale teist ametikohta, mis on peaaegu poole väiksema töötasuga.
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.