Kas Eesti koolitusturg on polariseerunud? Kas hübriidkoolitused on uus normaalsus ja nii jääbki? Mis saab neist, kelle tehniliste lahendustega kaasa ei lähe? Milliseid uusi koolitusteemasid kõige rohkem küsitakse? Loe, mida arvavad asjast Eesti tunnustatud koolitajad.
- Vasakult Signe Kiisk, Raimo Ülavere, Tauri Tallermaa ja Kristo Krumm Koolituskonverentsil 11. novembril 2020. Foto: Raul Mee
Jaanus Kangur usub, et üks trend on rahvusvahelistumine. „Virtuaalkeskkonda kolimisega kaasneb sisenemine kõigile avatud turule. Kliendid võivad sellest võita, koolitajad pigem mitte. Muidugi oleme rahvusvahelisel turul juba ammu, sest enamik koolituste alusmaterjalist tuleb peamiselt angloameerikalikust kultuuriruumist. Isegi idamaised õpetused jõuavad meieni läbi lääneliku filtri (olgu või kõikvõimalikud teadveloleku praktikad). Virtuaalkeskkonnas võib suureneda aga koolitatavatel põhjendatud küsimus, miks kuulata vahendajat, kui on võimalus õppida otse algallikast.ˮ
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.